Maris Jõks: liikmelise NATO liikmesus
Tsiteerin üht kõrget riigiametnikku: NATO liikmelisus ja ka kohaolek on parim kindlus, et ükski riik meie vastu otsest sõjalist agressiooni ette ei võta. Ja pealkiri ajalehest: NATO liikmesus on Soome jaoks üks võimalus kõigi teiste julgeolekupoliitiliste lahenduse seas.Liikmelisus ja liikmesus. Ilmselgelt peetakse silmas üht ja sedasama tähendust – liikmeks olekut.Veebiajakirjanduses olen näinud selliseidki uudiseid, kus algul hakatakse rääkima liikmelisusest, aga lõpuks kahaneb see liikmesuseks. Septembri alguses, tähtsa külalise saabumise päeval, öeldi „Aktuaalse kaamera” päevases erisaates NATO liikmelisus ja õhtul NATO liikmesus. Seda viimast võib küll ainult heaks kiita – on ju mõistlik, kui ennast korrigeeritakse ja eetrisse lipsanud viga hiljem ei korrata. Sest jah, liikmeks olek on liikmesus, mitte liikmelisus.Millegipärast on aga selles tähenduses levima hakanud viimane tuletis – liikmelisus, mis on eesti keeles ka põhimõtteliselt võimalik. Vaatame nende tuletiste moodustuskäiku.Kui me sõnale liige paneme otsa liite -sus, tahtes moodustada konkreetsest nimisõnast abstraktset, nn olekut näitavat sõna, siis saame ju tuletise liikmesus. Kust saab sinna tulla see li-silp? Sõna liikmelisus on samuti sus-liitega, aga selle tuletusalus on omadussõna liikmeline. Siin on seega mitu tuletusliidet.Liikmelisus on omadust näitav sõna, nagu neid eesti keeles õigupoolest palju on: erilisus, aatelisus, loogilisus, harulisus. Puu harulisus tähendab, et me räägime puust, millel on harud. Ja NATO liikmelisus tähendab, et jutt käib organisatsioonist, millel on liikmed. Aga kui me peame silmas selle organisatsiooni liikmeks olekut, siis on õige sõna liikmesus.Kõiki Vikerraadio "Keelesäutse" on võimalik kuulata siit.
