Teadlased tutvustavad Roomas Läänemere iidsete asulate uurimise strateegiat
Kuigi Eesti aladel kerkib maapind merest igal aastal millimeetri võrra kõrgemale, on näiteks Läänemere lõunakaldal hädaks tõusev merevesi. Ka muudab merealasid ja rannikujoont inimese tööstustegevus ning oma osa eelajaloolise merepõhja hävimisel on kliimamuutustel, vahendasid ERRi raadiouudised. Tartu ülikooli geoloogia vanemteadur Alar Rosentau on üks nendest kümnekonnast Euroopa teadlasest, kes viimastel aastatel on esiajaloolist kultuuripärandit uurinud ja tema sõnul oli Euroopa aastatuhandeid 10-20 protsenti suurem kui praegu. Lihtsalt vesi oli madalam. Kuna vesi on aastatuhandeteks kunagise kultuurikihi konserveerinud, siis peakski seda uurima. "Üks võimalus selleks on need ohustatud asulapaigad korralikult kaardistada ja dokumenteerida, teha arheoloogilised välitööd, leiud konserveerida jne," rääkis Rosentau. Tema sõnul on ka Eestis on mitmeid asulapaiku, mis vajaks uurimist, ent kriitilisemas seisus on meie piirkonnas Taani ja Saksamaa rannikualad. "Kõige rikkalikum, kus on teada ligi 2000 kiviaja asulapaika on Taani veed Läänemere lõunaosas ja need paigad on selles mõttes täiesti erilised, kuna nad on olnud pikka aega veel all, siis seal on säilinud hästi põnev leiumaterjal, mis hapnikurikastesse tingimustesse sattudes hävineks, näiteks kõikvõimalik puitmaterjal, tekstiilid, muistsed nöörid, köied jne," selgitas vanemteadur. Ta rääkis, et Eestis on meresetetega kattunud Pärnumaal Sindi Lodjal asuvad asulapaigad ning mõned asulapaigad olid ka Narva piirkonnas. "Need on siis tänapäeval kaetud meresetetega, aga siis hiljem kerkinud pisut üle nullmeretaseme," lisas Rosentau.
