Geenid mõjutavad kohvijoomist
Kohvijoomise ja geenide seoste uurimiseks kasutati 130 tuhande inimese andmeid ning oma panuse andis ka Tartu ülikooli Eesti geenivaramu oma andmebaasi 10 tuhande geenidoonori andmetega, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kõigi doonorite käest küsiti ka, mitu tassi kohvi nad päevas joovad. "On leitud kaheksa sellist geenivarianti, mis mõjutavad kohvijoomist, tõenäoliselt on neid märksa rohkem. Kui uuringuid edasi tehakse, siis kindlasti tuleb neid rohkem välja. Ka meie andmetest on näha, et need seosed on üsna tugevad. Mina isiklikult olin isegi üllatunud, et geenid mõjutavad seda, kas inimene joob ühe, kaks või viis tassi kohvi päevas, niivõrd palju," selgitas Eesti geenivaramu vanemteadur Krista Fischer. Geenid määravad ära kofeiini mõju inimesele ja selle, kui kiiresti organism kofeiini lagundab. Seetõttu kestabki mõnel inimesel kofeiini mõju lühikest aega ja vajab juba varsti taas uut tassitäit, mõnele piisab aga ühest hommikukohvist. Kellele teeb muret, et äkki kohvijoomine tervist kahjustab, siis seda ükski uuring tõestanud ei ole. "Pigem on niimoodi, et need, kes joovad veidi rohkem kohvi, elavad kauem, aga me ei tea muidugi, kas see seos on põhjuslik ehk kas kohv otseselt seda põhjustab või on asi hoopis selles, et inimene, kes tunneb ennast tervemana, joob ka kohvi meelsamini kui inimene, kellel võib-olla hakkab süda kergesti puperdama ja ta ei tahagi eriti kohvi juua või on arst soovitanud tal seda mitte teha," arutles Fischer. Üldiselt võib öelda, et eestlased on suured kohvisõbrad, kuid kümne uuringuaasta jooksul oleme hakanud siiski vähem kohvi jooma. Meie seast enim joovad kohvi madalama haridustasemega ning nooremad inimesed, kellel on kolm või enam last.
