Katrin Pihor: Eesti jaoks kadunud noored? Ei, hoopis kasutamata võimalus
Lahkumise põhjused on erinevad: minnakse nii õppima, töötama kui ka lihtsalt elukogemust hankima. Kõrge väljaränne iseenesest ei ole halb, peegeldades avardunud võimalusi maailma avastada, end täiendada, kogemusi omandada. Enamik minejaid on lahkudes veendunud, et kunagi tulevad nad Eestisse tagasi. Ometigi nihkub see „kunagi“ aja möödudes järjest kaugemale tulevikku ning välismaal viibivate noorte eestlaste Facebooki postitustesse sigineb üha enam võõrkeelseid sõnumeid, kuni lõpuks ongi enamik tekstist pigem elukohariigi keelne ja sageli ka -meelne.Samal ajal tunneme Eestis puudust kvalifitseeritud tööjõust, spetsialiste otsitakse tikutulega, Eesti on otsustanud astuda „ülemaailmsesse talendisõtta“.Miks siis mitte kasutada võimalust tuua oma noored tagasi koju? Olgu need noored siis kõrgelt haritud spetsialistid või lihttöölised, igal juhul on neil kõvasti ettevõtlikkust ja iseseisvust ning ehk ka vastutusvõimet, mida on andnud võõras keele- ja kultuuriruumis toimetuleku kogemus.Ometigi ei olegi see nii lihtne. Paljude lääneriikide püüdlused oma noori kodumaale tagasi meelitada ei ole andnud väga julgustavaid tulemusi – noored liiguvad ikka sinna, kus on suuremad väljakutsed, põnevam elu ning kõrgemad sissetulekud. Küll aga on Eesti-suuruse rahvakillu võtmeküsimus tagada, et nende noorte side oma kodumaaga ei katkeks ning soov panustada Eesti arengusse ei hääbuks.Paraku tuleb tunnistada, et me ei tea, millised meetmed võiks noortele anda ajendi naasta või kuidas noored üldse kujutavad oma seost Eestiga ette. Parim viis seda teada saada oleks seda neilt noortelt endilt küsida. Kuid kas me üldse teame, kes ja kus need noored on?Enne, kui hakata meetmeid kavandama, peaksime välja selgitama, mida noored vajaksid. Välismaal elavate noortega ühenduse loomine ja hoidmine võiks üldiselt olla osa Eesti riigi tegevusest, millega välismaal olevaid eestlasi n-ö radaril hoitakse. Tänapäeva elektroonilised kanalid pakuvad selleks palju võimalusi. Mõnda veebiplatvormi võiks koguda info Eesti kohta just välismaal viibija vaatenurgast: aktuaalne teave Eestis toimuvast, veebipõhiste meediakanalite lingid, aga ka info tööpakkumiste kohta nii Eestis kui ka Eesti ettevõtete palgal välismaal. Jagada praktilisi juhiseid tagasipöördumiseks, selgitada maksu- ja sotsiaalkindlustusega seonduvat, julgustada võiks kasutajaid endid infot vahetama ja küsimusi esitama. EAS on praegu käivitamas „Work in Estonia“ tegevusi, mis eelnevaga samuti hästi haakuvad.Sissetulekute taseme erinevus on arvatavasti üks olulisemaid põhjuseid, miks Eestist lahkutakse, kuid mitte ainult. Järjest enam ajendab noori liikuma eneseteostuse vajadus, soov kogemusi omandada, end proovile panna, maailma kogeda. On valdkondi ja erialasid, kus spetsialisti palgatase Eestis on täiesti konkurentsivõimeline muu maailmaga võrreldes, eriti kui arvestada siinseid madalamaid elamiskulusid. Seetõttu saavad spetsialistide naasmisel määravaks hoopis teised tegurid: kas mulle pakutav töö on huvitav ja arendav? Kas mu elukaaslane leiab endale väärilist rakendust? Kas mu lapsed saavad hea hariduse? Kas mu elukeskkond on turvaline? Kui tolerantsed ja avatud on inimesed minu ümber? Kas ma jagan nende väärtusi ja hoiakuid? Just nende küsimuste puhul peaksime ühiskonnana vaatama peeglisse ja küsima endalt, kas me suudame oma naasvate spetsialistide ootusi täita?Järjepidev lasteaiakohtade puudus, vaidlused hariduse kvaliteedi ümber, eliitkoolidesse pääsemise konkurentsisurve – need ei ole just ilmingud, mis Eesti kasuks räägivad. Kui me tahame, et meie noored tagasi tuleksid, peame tagama avalike teenuste kvaliteedi vähemalt samal tasemel kui on nende praeguses elukohariigis ja sellest ka välismaal viibijaid teavitama.Noori lihttöölisi Eesti palgatase aga tõepoolest ei meelita. Paraku on lahkujate hulgas selgelt enam just lihttöölisi. Küll võiks nendele inimestele olla näiteks oma ettevõtte loomine üks naasmise ajendeid: mingil ajahetkel tekib ju paljudes soov olla iseenda ja oma aja peremees. Et välismaale tööle suundumine nõuab omajagu ettevõtlikkust ja algatusvõimet, on hea eeldus ettevõtlusega tegelemiseks olemas. Lisaks on neil inimestel tekkinud kontaktid välismaal, nad on omandanud välisturul töötamise kogemuse. Seega võiks kaaluda näiteks ettevõtlusega alustamise toetuste loomist just välismaalt naasjatele. Samuti kasutavad Eesti ettevõtted seni liiga vähe välismaal elavaid noori tööks välisriigi turul – tunnevad need noored ju hästi kohalikke olusid ja saaksid nii pakkuda abi nii müügitöös kui ka näiteks kohapeal teenuseid osutades. Jällegi oleks hädasti vaja keskkonda, mis nõudluse ja pakkumise kokku viiks.Välismaale suundunud noored on Eestile tähtis vara, kui me seda vaid enda kasuks pöörata suudame. Selleks peame hoidma nende noorte sidet Eestiga – olgu see siis füüsiline või virtuaalne. Ja võib-olla on lõpuks määravaks just teadmine, et kodus ootab keegi just Sind.
