Väike ja keskmise suurusega ettevõtete loodud lisandväärtus näitab kasvutrendi
Sama trendi on näha ka Euroopas – eelmisel aastal oli selliste ettevõtete hulk suurem ja nad lõid lisandväärtust rohkem kui enne 2008. aastal alanud kriisi, vahendab eurokratt.ee. "On väga hea meel nentida, et Eestis loodud lisandväärtuse kasv võrreldes buumiajaga on olnud Euroopas üks paremate hulgast,“ sõnas majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede. Hiljuti avaldas Euroopa Komisjon viimase VKE-de tulemuslikkuse hindamise ja väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” riigipõhiste teabelehtede põhjal tehtud järeldused. Sealt tuleb välja, et kuigi majanduses toimus mullu teatav elavnemine, töötab Euroopa Liidu VKE-des praegu siiski vähem inimesi kui enne kriisi. Reede märkis, et palju olulisem on loodava lisandväärtuse kasv, sest see annab võimaluse maksta kõrgemat palka ja suunata raha arendustegevusse. Just lisandväärtuse kasvatamisest saab tema hinnangul Eesti peamine väljakutse järgmistel aastatel. Sellel, miks kasvanud lisandväärtus pole töökohti oluliselt juurde tulnud, on tema hinnangul kaks peamist põhjust. „Esiteks kasvas masu ajal Eesti VKE-des oluliselt efektiivsus ehk mõeldi, kuidas vähemate inimestega teha ära sama palju või rohkem tööd. Panustati nii protsesside kui tehnoloogia efektiivsusesse,“ ütles Reede. „Teiseks oleme Eesti toodanguga liikunud ülespoole väärtusahelas: allhanke asemele on tekkinud rohkem omatooteid.“ Eesti erasektori töötajatest on üle kolme neljandiku palgal VKE-des ning nende arvel on 74% Eesti majanduses loodavast lisandväärtusest. Kuigi suur osa Eesti VKE-dest tegutseb teenustesektoris, on olulised ka jae- ja hulgimüük, ehitussektor ning ka töötlev tööstus. Viimasest tuleb veerand VKE-de loodud lisandväärtusest ja tööhõivest. Euroopa Komisjon loodab, et sel aastal kasvab VKE-de loodud lisandväärtus EL-is 2,8% ja tuleval aastal 3,4%. Juurde peaks tekkima 0,7 miljonit uut töökohta, mis ei ole siiski piisav, et täielikult korvata 2008. aastast tekkinud kaotus.
