Ülevaade: Eestis jääb tööeas inimesi üha vähemaks, tööjõukulud aga kasvavad
Ülevaates tuuakse välja, et tööealist elanikkonda jääb järjest vähemaks, sest väga suur osa inimestest lähevad välismaale ning tööealiseks saab läbi aegade kõige väiksem hulk noori. See trend on kestnud mõnda aega – tööeas inimeste arv kahanes näiteks eelmisel aastal 0,9 protsenti. Lähiaastatel lõpetavad kõrgkooliõpingud 1990. aastate väikesed sünnipõlvkonnad, mis tähendab, et hea väljaõppega tööjõudu on veel vähem. Selleks, et säilitada kvalifitseeritud töötajaskonda, soovitatakse ülevaates investeerida inimestesse. Pingutada tuleb ka selle nimel, et eri- ja kõrgharidusega noored ei langeks koolist välja. Tööjõu kvaliteeti ehk oskusi ja teadmisi ei määra ainult tööturule sisenevate noorte haridustase. Kiiresti arenev tehnoloogia muudab täiskasvanute täiendõppe möödapääsmatuks nii töötajate kui ka töötute jaoks, märgitakse ülevaates. Töötukassa vahendatavatel koolitustel saavad võimaluse osaleda vaid pooled tööotsijatest – need, kes on end töötuna arvele võtnud. Lisaks neile sooviks aga töötada ka väga paljud inimesed, kes aktiivselt tööd ei otsi. Võimalusi majanduse kasvupotentsiaali suurendamiseks inimkapitali kaudu on seega veel küllaga. Töötajad ootavad suuremat nõudlust ega vähenda seetõttu töötajate arvu. Kuid kui lähiajal ei hakka nõudlus kasvama, võib see hakata mõjutama ka töötajaid. Tööjõukulude kasv veidi pidurdus Ülevaates märgitakse, et aasta esimesel poolel kasvasid tööjõukulud varasemast veidi aeglasemalt, kuid siiski märksa kiiremini kui majanduses loodav lisandväärtus kokku. See viitab asjaolule, et tööjõule kulutavad ettevõtjad endiselt rohkem kui saavad tagasi töötajate loodavast lisandväärtusest. Põhjusi, miks tööjõukulude kasv pole ettevõtetes jõulisemalt pidurdunud, on mitmeid. Töötajaid pole mõistlik vähendada, kui oodatakse nõudluse peatset taastumist, sest siis tuleks taas töötajaid juurde värvata. Kuna euroala majanduskasv püsib aeglane ja Eesti mitme tähtsa kaubanduspartneri, näiteks Venemaa, majandusolukord on keeruline, pole aga nõudlus taastunud ega näita taastumise märke ka lähiajal, sõltub ettevõtete võime kerkinud tööjõukulude tingimustes kasumit suurendada sellest, kas nad suudavad leida eksporttellimusi kiiremini kasvavatel turgudel või suurendada oma turuosa. Palgad jätkavad aga kasvamist ning selle aeglustumist takistab tööjõu nappus. See sunnib ettevõtteid varasemast palju rohkem tööjõu pärast konkureerima nii teiste kohalike kui ka välismaiste tööandjatega. Töötajaid värvata on üha keerulisem Tööjõu vähenev pakkumine ja töötajate välismaale tööle asumise lihtsus muudavad värbamise järjest keerulisemaks. Olemasolevate töötajate ettevõttes hoidmine võib seega maandada personaliriski, kuid kui seda tehakse pikemalt ja kasumite arvelt, siis suureneb ettevõtete haavatavus. Mõned märgid tööjõukulude kohanemise alguse kohta pikalt püsinud kesise majandusaktiivsusega selle aasta esimesel poolel siiski ilmnesid. Tööjõu-uuringu andmete kohaselt kahanes veidi nii hõive kui ka töötundide arv töötaja kohta. Lisaks sellele aeglustus teises kvartalis ka palgakasv. Kohanemise ulatus on siiski olnud seni tagasihoidlik.
