Urmas Kruuse: tööhõivereformi peatamine jätaks vastamata paljude inimeste soovidele
„Ei ole maailmas paremat sotsiaalpoliitikat kui tööpoliitika. See tähendab, et kui inimene saab vähegi endale elatist teenida ja oma elukvaliteeti tõsta, siis on see parim sotsiaalpoliitika ning kõik ülejäänud toetavad meetmed peavad seda täiendama, mitte vastupidi,“ toonitas Kruuse Vikerraadio saates „Reporteritund“. Samas märkis minister, et on tänulik puuetega inimeste organisatsioonide esindajatele, kellelt saadud tagasiside on teinud reformieelnõu „selgelt paremaks“. „Aga ma olen nõus ka välisekspertidega, kes ütlevad, et osa sellest teadmisest, mida te ei suuda täna veel paberile panna, tekib siis, kui reform käivitub. Ja siis on oluline, et jooksvalt monitooritakse ja viiakse sisse muudatusi, et ükski inimene ei kukuks välja.“ Kruuse lisas ka, et iga ettepanek, „mis toob reformi põhjendamatult suuri kulusid“, vähendab selle jätkusuutlikkust. Ta rõhutas, et keskmise inimese jaoks uus töövõimetustoetuste süsteem tõstab sissetulekuid. „Sajaprotsendilise töövõime kaoga inimene saab täna keskmiselt pensioni 272 eurot, uue süsteemi järgi on see 320 eurot.“ Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke aga meenutas vanasõna, et saatan peitub detailides. Näiteks lükkas ta ümber „kauni jutu“ rehabilitatsiooniteenuste kulude korvamisest. „Rehabilitatsioonikuludele kompenseerimiseks on ette nähtud piirmäärad, ööbimist ega sõitu ei tasuta sajaprotsendiliselt. Inimestel, kes on sunnitud liikumiseks kasutama invabusse, kulub kilomeetri peale euro, kompensatsiooniks on aga ette nähtud 0,20 eurot kilomeetri peale. Kompensatsiooni makstakse ainult siis, kui rehabilitatsiooniasutus on teises omavalitsuses.“ Erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu juht Agne Raudmees märkis, et väga paljud tema toetusühingu sihtgrupist – ehk intellektipuudega inimeste hulgast – soovivad töötada. „Nende osas näeme palju küsimusi, mis nõuaksid eelkõige kohalike omavalitsuste lahendusi. Näiteks toetatud elamise teenus – elamispinnad on vajalikud, et inimesed saaksid tööl käia. Selleks, et üldse tööle minna, on vaja läbida koolitusi, õppida. Ma ei tea ühtegi näidet, kus mõni intellektipuudega inimene oleks saanud töötukassa kaudu tööalast koolitust.“ Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson tuletas omalt poolt vaja tööõnnetus/kutsehaiguskindlustuse vajalikkust. „Pole mõtet teha kallist reformi, kui me teisest otsast töövõimetuid peale toodame.“ Vaja on tema hinnangul ka praegusest paremat ümber- ja täiendõppe süsteemi. „Näeme, et 55-aastaselt langevad tööturult välja – ja töövõimetute nimekirja – inimesed, kes pole arvutiga tuttavaks saanud või on nende kvalifikatsioon vananenud.“
