Maris Jõks: selgem ja viisakam suhtlemine
„Võimu keel on umbmäärane ja ebaviisakas,” ütles keeleteadlane Reet Kasik ühes ettekandes mõne aasta eest. Ta tõi näiteks politsei saadetud kutse kuriteo võimalikule pealtnägijale. Kutse algas ähvardava vormeliga olete kohustatud ilmuma ja jätkus paragrahvide loeteluga, mida kõike hakatakse kohaldama, kui kutse saaja – mitte kurjategija, mitte kahtlustatav, vaid ilmsüüta tunnistaja – ei peaks kohale ilmuma. Ei puudunud ka fraas kohaldatakse sundtoomist.Seda näidet lugedes mõtlesin, et ma ei oleks sellist kutset saades üllatunud ega solvunud. Arvan, et teie ka ei oleks. Me oleme harjunud, et riiklikud ametiasutused suhtlevadki kodanikega just sellises keeles.Kõnealune võistlustöö on maksu- ja tolliameti ametikiri, korraldus probleemsetele ettevõtetele, et nad esitaksid kontrollimiseks teatud dokumendid ja annaksid teavet. Niisiis ebameeldiv teema.Kantseliidist puhtaks toimetada pole teksti küll õnnestunud, aga igatahes ei koonerdata seal sõnaga palun. Seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks palume tulla... öeldakse seal. Ja mitte olete kohustatud, vaid kohustame – kirja saajal on selge, kes temaga räägib, talle ei esitata umbisikulisi käske. Samuti ei peeta vajalikuks kinnitada iga lause tõsiseltvõetavust seaduseparagrahvide loeteluga.See on suur samm selgema ja viisakama suhtlemise poole riigi ja kodaniku vahel.Kõiki "Keelesäutse" on võimalik kuulata siit.  
