Omavalitsused alustasid õlikatelde väljavahetamist
Katlamajades erimärgistatud vedelkütust kasutavate omavalitsuste küttekulu suureneb tuleval aastal oluliselt, sest aktsiisisoodustus kaob. Esimesed omavalitsused on alustanud alternatiivide otsimist, vahendasid ERRi raadiouudised. Hanila vald võttis laenu ja investeeris viie puitgraanulitega köetava ehk pelletkatla ostmiseks ligi 100 000 eurot. Seni köeti Kõmsi ja Virtsu kooli ning lasteaeda, valla- ja rahvamaja ning Vatla spordimaja põlevkiviõliga. "Kokkuhoidu hindame võrreldes põlevkiviõliga viie katlamaja peale suurusjärku kakskümmend tuhat aastas. Kui võtta veel ahjukütuse pealt, siis ma ei oska öelda. Sealt võib-olla oleks vahe isegi 20 000-30 000," rääkis Hanila vallavanem Arno Peksar. Erimärgistatud kütusega köetakse Eestis umbes 180 omavalitsuse hoonet. Kuna selle kütuseliigi aktsiisisoodustus kaob, peavad omavalitsused kas katlamajad ümber ehitama või maksma kütuse eest senisest 38 protsenti kõrgemat hinda. Hanila viies katlamajas on seni talvel kulunud 100-120 tonni põlevkiviõli. "Kui hinnavahe võtta, siis ahjukütusega võrreldes võib ta olla isegi kuskil ligi 50 000 ehk pool hinnast," ütles Peksar. Hanila valla eeskujul võib pelletiküttele üle minna ka Martna vald. Martna vald kulutab aastas vallamaja küttele 18 000 eurot. "Kui me nüüd arvutame selle graanulite peale, siis me loodame saada läbi poole vähemaga ja kui me arvestame võimalikku aktsiisitõusu, siis kasu saab olema rohkem kui pool," lausus Martna vallavanem Tiiu Aavik. Kerget kütteõli ja eriotstarbelist diislikütust tohib praeguse hinnaga kütmiseks tarvitada tuleva aasta 1. maini.
