Analüüs: 80 protsenti eestlastest peab euro kasutuselevõttu heaks
SEB avaldas täna Vilniuses Balti riikide perede majandusanalüüsi, mis keskendub eurole üleminekule – ootustele enne eurot ja euro kasutuselevõtmise tegelikele mõjudele Balti riikides. Analüüsist selgub, et Eesti pered on võrreldes Läti ja Leeduga euro ühisraha suhtes kõige positiivsemalt meelestatud – 80 protsenti Eesti elanikest on leiab, et euro kasutuselevõtt oli hea. 28 Euroopa Liidu riigi keskmisega võrreldes on Eesti euro suhtes kõige optimistlikumalt meelestatud riik EL-is. Lätlased, kes läksid eurole üle käesoleva aasta alguses, on praeguseks euro suhtes oluliselt optimistlikumalt meelestatud, kui enne. Veel 2012. aastal suhtus ühisrahasse optimistlikult vaid pisut üle kolmandiku lätlastest (39 protsenti), mullu oli see näitaja 43 protsenti. Pärast ühisraha kasutuselevõttu on euro suhtes optimistlikult meelestatud 68 protsenti Läti elanikest. Uuringus vaadeldi ka seda, kuivõrd eeldasid inimesed, et euro kasutuselevõtmine Eestis ja Lätis toob kaasa hinnatõusu. Tõdeti, et 2010. aasta juunis, kui oli kindel, et Eesti läheb uue aasta algusest üle ühisrahale, hakkasid inimesed eeldama, et kaasneb hinnatõus. See hirm vähenes 2010. aasta detsembris, kui sama aasta hinnastatistika oli hinnatõusu suhtes tagasihoidlik. Vähene inflatsioon oli aga tingitud majandussurutise järelmõjudest. Hinnakasvu vedasid toiduainete ning elektri ja küttehind. Analüüsis tuuakse välja, et tegelik põhjus, miks hinnad ikkagi 2011. aasta alguses eurole ülemineku järel kasvama hakkasid, ei ole üheselt selged. Osaliselt võib selles olla eelneva madala hinnatõusu n-ö tasategemine ehk ettevõtted tõstsid hindu tagant järele, kompenseerides sellega 2009. ja 2010. aasta vähest kasvu. Oma osa oli muidugi avalikkuse suurel tähelepanul hindade kasvule vahetult enne üleminekut. Otsiti teiste riikide näiteid ning võrreldi sageli aastaid varasema üleminekukogemusega. Eurole ülemineku järel oli hinnatõus Eestis suurem kui Lätis. Samas näitab hiljutine Eesti Panga uuring, et selle hinnatõusu põhjustasid muud faktorid ja eurol oli pigem tagasihoidlik roll – erinevate arvutuste kohaselt vaid kuni kümnendik kogu inflatsioonist. "Euro kasutuselevõtmine mõjutas peamiselt nende kaupade hindu, mis olid Eestis euroalaga võrreldes oluliselt odavamad. Inflatsiooni mõju oli suurem väikestes poodides, kus toidukaubad kallinesid rohkem kui suurtes supermarketites," selgitas SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas. Kuigi Lätis jäi inflatsioon madalale tasemele, tajutakse ikkagi jätkuvalt hindade kasvu. Uuringu tulemuste kohaselt oli 87 protsenti vastanutest arvamusel, et hinnad on seoses euro tulekuga kasvanud ja 39 protsenti vastanutest kinnitas, et hinnakasv on olnud märgatav. Enne ja pärast eurole üleminekut Lätis oli üldine inflatsioon väike, välja arvatud teenindussektoris, kus see oli keskmisest kõrgem. Augustis olid aastatagusega võrreldes enam kasvanud juuksuriteenuste (7 protsenti), turismiteenuste (5,9 protsenti) ja toitlustuse (5,2 protsenti) hinnad. Samuti oli märgata hinnatõusu elamispindade üüriturul. "Teenuste hinnatõusu saab osaliselt selgitada hindade ümardamisega enne eurot ja eurole ülemineku ajal," kommenteeris SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis. Euro reisimist ei mõjuta Analüüsis vaadati ka seda, kuidas on ühisrahale üleminek mõjutanud inimeste reisimist. Kriisieelse aja ehk 2008. aasta tasemele pole Eesti inimeste reisimiste arv naasnud ehk sisuliselt võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei ole soodustanud reisimist. Küll aga on inimesed hakanud reisima Euroopa Liidu sees ning eestlased külastavad nüüd isegi rohkem teisi ELi riike kui 2008. aastal.
