Turovski: imetamine on sotsialiseerimine ja hierarhia paika panek
"Toitumine on imetajate puhul sotsialiseerimine ja hierarhia paika panek," rääkis Turovski, kelle sõnul paneb piima saamine loomaperedes suhted paika. Samuti rõhutas Turovski imetamise tähtsust rääkides, et kui inimkonna ajaloos on antud lapsi ammele imetada, siis selle amme laps ja imetada antud laps olid piimaõed või -vennad, kes olid eluks ajaks seotud nagu päris õde ja vend. Turovski tõi välja, et imetaja elu ei alga emapiima esimesest lonksust, vaid enne esimest imetamist tuleb beebit masseerida - see aktiveerib motoorika ja reflektoorika, et piima lonks läheks ikkagi õigesse kohta. Turovski ettekanne algab juuresoleva video 14. minutil. Konverentsi avas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, kelle sõnul aitab tänane üritus suurendada teadlikkust imetamise kasulikkusest nii lapse ja ema tervisele kui ka perekonna ja kogu ühiskonna aspektist. "Kahtlemata on imiku parima tervise ja turvalise arengu soodustavate tingimuste loomine meie kõigi jaoks üks tähtsamaid ülesandeid. Imetamine on loomulik osa imiku arengust ning ema ja lapse suhtest, aga ka lapse isa ja perekonna toetav roll on väga olulisel kohal. Selle protsessi turvaline kulg koos vajaliku abi ning toega perekonna ja tervishoiusüsteemi poolt on üks viis rahva tervise edendamiseks," ütles Kruuse. "Oleme vastavat teavitustööd pidanud oluliseks nii Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, aga ka toitumise rohelise raamatu koostamisel," lisas Kruuse. Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee sekretäri ja Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul on nii komitee kui haigla missiooniks olnud laste tervise eest seismine ning rinnaga toitmise edendamine. Konverentsi eesmärk on mõttelaadi ning hoiakute muutmine nii tervishoius kui ühiskonnas. "Rinnaga toitmine on ainulaadne ja sellele ei leidu sisuliselt alternatiive," ütles Staalfeldt-Rahumägi. "Lapsi on võimalik toita muul viisil, kuid rinnaga toitmine ja rinnapiim on lisaks parimale võimalikule toidule ka ravim, kaitse haiguste vastu, turvatunne, heaolutunne ning lähedus emaga." Konverentsi korraldab Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga. Konverentsist võtavad osa eeskätt perearstid, lastearstid, pereõed, lasteõed ja ämmaemandad, aga ka kõik need, kes soovivad hea seista rinnaga toitmise edendamise eest.   Konverentsi kava: 10:00-10:30 Kogunemine 10:30-11:00 Tervitussõnad 11:00-11:30 Rinnapiima evolutsiooniline tähtsus – Aleksei Turovski etoloog 11:30-12:00 Rinnapiima ja kunsttoidu erinevus ehk kas rinnapiim on asendatav – Tiiu-Mai Laht biokeemik, loodusteaduste PhD  12:00-12:40 Paus 12:40-13:10 Rinnaga toitmise mõju lapse tervisele – Anne Ormisson, emeriitdotsent 13:10-13:30 Varane toitmine ja haiguse riskid hilisemas elus – Ülle Einberg, endokrinoloog 13:30-14:00 Rinnaga toitmise mõju naise tervisele – Gabor Szirko, naistearst 14:00-14:30 Paus 14:30-15:00 Rinnaga toitmine ja 21. sajand – Davide Ticchi, antropoloog 15:00-15:30 Meedia ja reklaami mõju rinnaga toitmisele – Helen Noormets, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsiooniosakonna juhataja 15:30-16:00 Isadus ja rinnaga toitmine – Hannes Hermaküla, kahe poja isa.
