Kalurid muretsevad Võrtsjärve madala veetaseme pärast
Möödunud aasta lumevaene talv ja suhteliselt kuiv suvi on Eesti veekogud kokku kuivatanud, vahendas "Aktuaalne kaamera". Võrtsjärve veetase oli viimati nii madal pea 20 aastat tagasi. Valma küla kalamees Leo Aasa demonstreeris Võrtsjärve olukorda. Kõrgema seisuga võiks vesi ulatuda paadisilla ääreni, tavaline oleks vähemalt mehele rinnuni. "96. aastal oli tali täpselt samuti, oli küllalt külm ja lõunajärves ju põhi külmus ka kuni 40 sentimeetrit muda ära. Ja siis oligi meil see probleem, et hulk kalu külmus ära ja sai surma. Ja tänavu aasta me kardame seda sama," rääkis Võrtsjärve kalur Leo Aasa. Võrtsjärve kalamehed teavad, et järjepidevalt saagi saamiseks tuleb järve eest ka hoolt kanda. Sel aastal toodi siia läbi aegade suurim hulk eelkasvatatud angerjamaime. Nende hukkumine paneks löögi alla järgmise kümne aasta saagi. Kui eelmisel korral vesi madalseisus oli, hukkus jää all kümneid tonne kalu. "Angerja saagid olid kuskil 60 tonni. Püüdsime järve peal angerjat ja siis ta kukkus kohe kahekümne peale. See oli ikka väga põrutav mats, mis tuli," ütles Aasa. Õnneks näitavad seireandmed, et järve madalast veetasemest hoolimata on hetkel vees kaladele vajalikku hapnikku piisavalt. "Mitmel aastal on siin olnud niimoodi, et jää tuleb järvele alles aasta alguses ja siis on see jääkatte aeg nii lühike, et hoolimata madalast veeseisust ei jõua hapnik kevadeks ära kuluda," lausus Võrtsjärve limnoloogiakeskuse teadur Lea Tuvikene. Kui mudas talvituv angerjas võib lihtsalt jäässe kinni jääda, siis teistest Võrtsjärve liikidest on hapniku suhtes tundlikumad koha, tint ja särg. Tuvikese sõnul on Võrtsjärv praegu aastakümnete lõikes just kõrgema veeseisu perioodis, nii et kalameeste õnneks ei tohiks hetkel nukker pilt kauaks selliseks jääda.
