Riigikogu võttis vastu lastehoidu puudutavad seadusemuudatused
Muudatused peaksid parandama alushariduse kättesaadavust ning leevendama lasteaiajärjekorra probleeme, seisab haridusministeeriumi saadetud pressiteates. Senise koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on omavalitsustel kohustus luua kõigile oma territooriumil elavatele pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. See kohustus ei muutu. Uuendatud koolieelse lasteasutuse seadus loob lisavaliku nooremas eagrupis – 1,5-3aastased lapsed – olevate laste vanematele: võimalik on valida lastehoiu ja lasteaia vahel. 1,5-3aastastele lastele lapsehoiuteenuse pakkumise puhul on oluline lapsevanema nõusolek, sest lapsehoid peab lapsele sobima ja olema kvaliteetne. Igal juhul jääb lapsevanemale õigus taotleda lasteaiakohta ning kui laps saab kolmeaastaseks, peab talle ka see olema tagatud. Kokku ootas mullu oma kohta lasteaias peaaegu 5400 pooleteise- kuni kolmeaastast last. Suurim probleem on just väikelastega: peaaegu kõigil 4-6aastastel lastel on lasteaiakoht, kuid see on vaid kolmel neljandikul pooleteise- kuni kolmeaastastest. Võrreldes seni kehtiva regulatsiooniga ei suurendata kohaliku omavalitsuse kohustusi, sh rahastamiskohustusi, lasteaiakohtade tagamisel. Lastehoidude pidamine on hõlpsam ja odavam kui lasteaedade pidamine. Hoiukohti saab omavalitsus ise luua ega pea seda erasektorist sisse ostma ning praktika on näidanud, et lapsevanemad eelistavad seda alternatiivi lasteaiajärjekorrale. Õed-vennad ühes lasteaias Uuendatud seaduse kohaselt pakub kohalik omavalitsus teeninduspiirkonna lastele lasteaias või lapsehoius kohta viisil, et võimaluse korral saaksid samas elukohas elavad sama pere lapsed käia ühes lasteasutuses. Paindlikumaks on muudetud lasteaiarühmade komplekteerimine. Võimalik on moodustada rühmi kolme- kuni kuueaastastele lastele ja eraldi kuue- kuni seitsmeaastastele lastele, tagades laste sujuva ülemineku lasteaiast kooli. Muudatus ei sunni lasteaedu senist praktikat muutma, kuid võimaldab vajadusel eri vanuses lapsi paigutada ühte rühma vastavalt laste arengu eripärale või vabade kohtade olemasolule. Lasteaia töökorraldus peab toetama laste heaolu ja arengut, mistõttu on sätestatud rühma töökorralduse alusena täiskasvanu – õpetaja või õpetaja abi – ja laste suhtarvud rühmaliigiti, et tagada laste areng ning turvalisus lasteaias. Riik aitab seaduse jõustumisel kaasa hoiukohtade loomisele. Euroopa Liidu abiga on kavas luua 3200 uut lasteaia- või lapsehoiukohta. Seadus jõustub 1. jaanuarist 2015, välja arvatud lasteasutuste kodukorda ja personali puudutavad sätted, mis jõustuvad uuest õppeaastast ehk 1. septembrist 2015. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 49 ja vastu oli 34 riigikogu liiget. Keskfraktsioon seadusemuudatust ei toetanud Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna vastu võetud seadusemuudatust, sest see tagab lasteaiakoha alles neljandast eluaastast alates ja annab keskerakondlaste hinnangul omavalitsustele võimaluse suunata lapsed lasteaiakohtade puudumisel lapsehoidu, millele kehtivad tunduvalt leebemad kvaliteedinõuded kui lasteaiale. "Muudatuse ainus võit oleks lasteaiajärjekordade vormiline kaotamine, tegelikud probleemid jäävad aga alles," sõnas kultuurikomisjoni aseesimees Eldar Efendijev. Lasteaiajärjekordade kaotamiseks oleks Efendijevi sõnul tõhusam taastada programm "Igale lapsele lasteaiakoht", mille algseks eesmärgiks oli vastavalt vajadusele toetada kohalikke omavalitsusi uute lasteaedade ehitamisel ja olemasolevate lasteaedade renoveerimisel. Teise olulise punktina tõi Efendijev välja vajaduse kehtestada lasteaiaõpetajatele üleriigiline alampalk, eraldades omavalitsustele selleks lisaraha.
