Rain Kooli: tulevane minevik ehk informatsiooni jäävuse seadus
Tänapäeval on kõik teisiti. Iga inimese väiksemgi liigutus on salvestatav hõlpsasti kaasas kantava ja võimsa mobiilikaameraga ning jagatav sekunditega üle interneti. Kaaskodanike eest kaitseb meid vaid nende heatahtlikkus. Kui suvalisel mobiiliomanikul pole aga heatahtlikkust ega ka moraali, mille kohaselt teiste inimeste privaatsust tuleb austada, pole keegi meist küberkiusu eest kaitstud.Eriti kaitsetud on inimesed muidugi iseenda ees. Kui inimene ise on rumalusest, meeltesegadusest või keskmisest suurema joobeastme tõttu internetti paisanud ennast kompromiteerivat teksti või salvestisi, siis võib vägagi lihtsalt juhtuda, et mõistuse kojujõudmise hetkeks on materjalist saanud juba globaalne omand.Viimasel ajal on aga maailmast hakanud kanduma näiteid selle kohta, et n-ö informatsiooni kadumatuse seadus võib hakata tööle ka tagasiulatuvalt.73-aastane Montreali õpetaja Jacqueline Laurent-Auger vaevalt mõtles 40 aastat tagasi filmi Le journal intime d’une nymphomane jaoks riideid seljast ajades, et kauges tulevikus leiab rühm koolipoisse internetist aastakümneid vanad prantsuse filmid, mille erootilisuse tase on selline, et tänapäeva mõõdupuude järgi keelataks nende esitamine võib-olla alla kümneaastastele.Nii aga juhtus. Pärast seda läks lumepall juba kontrollimatult veerema. Laurent-Auger’i tööandja, mainekas erakool, vallandas õpetaja, väites, et internet on toonud tema elu “erootilise osa tänapäeva” ning õpilaste teadlikkus sellest segas olulisel määral õpetustööd. 40 aastat tagasi õrnerootilistes filmides mängimine kui selline poleks patt, aga “nende filmide saadavus internetis lõi uudse konteksti, mis polnud meie õpilaste seisukohalt ideaalne”.Njah. Paistab, et meid ei ähvarda jälitada mitte ainult meie olevik, vaid ka minevik – ning mitte ainult lähem, vaid ka vägagi kauge. Mineviku vastu enam tagantjärele ei saa, aga oleviku tarbeks võiks informatsiooni jäävuse seaduse – "Kõik jääb (ainult vorm muutub)" – esimene täiend olla “Mõelgem enne (millegi sellise) tegemist, (millega me hiljem ei soovi silmitsi seista)”. Neile aga, kes kahjurõõmsalt internetiotsinguid või mobiilseid kaameraid valmis seavad, sõnastatagu teine seadusetäiendus: "Keegi pole kaitstud."Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
