Alexander Stubb: oleme külma sõja lävepakul
„Soome jaoks ei ole turvalisusolukord radikaalselt muutunud, aga olukord Ukraina piiril on kindlasti murettekitav. Oleme mitmel moel külma sõja lävepakul,“ tõdes Stubb Soome avaõigusliku ringhäälingu Yle hommikutelevisioonis. Märk positiivsest arengust on tema hinnangul see, et Ukrainas korraldati 26. oktoobril edukalt valimised ning 30. oktoobril sõlmiti Venemaa ja Ukraina vaheline gaasileping. Halbadeks uudisteks võib aga jällegi pidada Ida-Ukraina mässuliste ebaseaduslikke valimisi ning tõsiasja, et Venemaa neid vähemalt sümboolselt tunnustas. Soome peaks reageerima uuele külmale sõjale kahel viisil: püsides ühtses Euroopa Liidu rindes ning hoolitsedes heade omavaheliste suhete eest Venemaaga poliitilisel – ja eriti ametnike – tasandil. Ehk siis Soome teeks panused kahele kaardile, välistades aga nn soometumise. „Pole mingit mõtet ajada Soomet sellesse halli vööndisse, kus me olime eelmise külma sõja ajal.“ Kui riigi mässulised idaosad Ukrainast eemaldatakse ja Venemaaga liidetakse, on Euroopa Liidul Stubbi sõnul kaks võimalust reageerimiseks. „[Juhtunu] hukka mõista ja jätkata majandussanktsioonidega.“ Ida-Ukrainasse on tekkimas nn külmunud konflikt, mida Stubbi sõnul on [Venemaa lähinaabruses] praegu neli: Mägi-Karabahhia, Transnistria, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia. „Lisaks on Krimmi poolsaar, mille Venemaa rahvusvahelise õiguse vastaselt vallutas ja endale võttis. Nüüd liigub Ida-Ukraina külmunud konflikti suunas. See on äärmiselt murettekitav areng Euroopa – see tähendab meie – piiridel.“ Majandussanktsioone peab Stubb kõige tõhusamaks Venemaa mõjutamise vahendiks, sest igasugusest sõjalisest konfliktist Venemaaga tuleks hoiduda. „Raha on parim rahuvahendaja. See on ainus kasutuskõlbulik meetod: pehme, aga kõva.“
