Reformierakond peab majanduskasvu eelduseks energiajulgeolekut
Aas tõi välja, et pingelise geopoliitilise olukorra ning agressiivse idanaabri tõttu on majanduslik sõltumatus ja energiajulgeolek Eesti jaoks tähtsam kui iial varem.  "Varustuskindluse suurendamiseks soovime välja arendada ühtse Põhjamaade-Balti elektrituru ja sealhulgas rajada täiendava Eesti-Läti elektri ülekandeliini. Lõppeesmärgiks peaks olema järk-järguliste sammudega liikumine ühtse Mandri-Euroopa elektrivõrgu suunas," tutvustas ta programmi.  Infrastruktuuri julgeolekut silmas pidades plaanib Reformierakond ühendada Eesti elektrisüsteemi hiljemalt 2025. aastaks lahti Venemaast ning siduda elektrivõrgud Mandri-Euroopa sagedusalaga. "Hetkel kuulub Eesti elektrisüsteem Loode-Venemaa sagedusalasse, mis muudab meie elektrisüsteemid haavatavaks. Ühinemine Mandi-Euroopa sagedusalaga eeldab investeeringuid võrkudesse ja konverterjaamadesse piiril," selgitas Aas.  Sõltuvuse kaotamiseks Venemaast kui monopoolsest energia importijast ning tarnijate paljususe tagamiseks soovib Reformierakond Balti riikide ja Soome regionaalse gaasituru väljaarendamist.  Aas lisas, et Eesti on otsustanud tegeleda gaasituru arendamisega, kuna meie soojamajandus sõltub suuresti Venemaa Gazpromi tarnitavast gaasist. See tähendab tema sõnul aga ühe tarneahela riski ehk energiajulgeoleku riski ning hinnakujundust administratiivloogikast lähtuvalt. "Toetame Soome ja Balti riikide vaheliste ühenduste – sealhulgas gaasitrassi Balticconnector ning veeldatud maagaasi ehk LNG-terminali – rajamist Eestisse. Lisaks peame vajalikuks gaasi põhivõrgu omandamist riigi poolt kontrollitava osalusega äriühingu poolt," lausus Aas. Rõivas: maksukava arvestab eelarve tasakaaluga Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase kinnitusel arvestab partei tööjõumakse langetav maksukava riigieelarve tasakaaluga. "Reformierakonna eesmärk on viia ellu maksukava, millega vähendame tööjõumakse 756 euro võrra keskmist palka teenival inimesel aastas ning viime Eesti majanduse uuele kasvule," ütles Rõivas. Ta selgitas, et erakonna maksukavaga kahekordistub nelja aasta jooksul tulumaksuvaba miinimum, langeb sotsiaalmaks 2% võrra ja langevad töötuskindlustuse maksemäärad 1,95%-le. Tema hinnangul tähendab väiksem maksukoormus suuremat palka töötajate jaoks kui ka atraktiivsemat ettevõtluskeskkonda ja uute tasuvate töökohtade teket. Rõivase kinnitusel on Reformierakond maksulangetusi planeerides lähtunud riigieelarve tasakaalu jätkuvast säilitamisest. "Maksukava elluviimiseks vajalike kattealikkatena näeme alkoholi- ja tubakaaktsiisi senisest kiiremat tõusu ja aktsiiside tõhusamat kokkukogumist 2019. aastaks 163 miljoni euro ulatuses. Samuti oleme arvestanud maksulaekumiste paranemisega, tulenevalt majandusprogrammi positiivsest mõjust ning suurenenud tööhõivest 2019. aastaks summas 126 miljoni eurot. Lisaks on prioriteediks finantside parem juhtimine, sealhulgas tulevaste kulude kokkuhoid 2019. aastaks 174 miljoni eurot," erakonna esimees. Tema sõnul ei ole kavas võtta vahendeid ära tervishoiust ja pensionitest.
