Keskkonnaministeerium peab VKG põhjendusi koondamistele otsituiks
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärve sõnul manipuleerib VKG avalikkusega ja hirmutab Ida-Virumaa inimesi alusetult kui väidab, et 2016. aastal rakenduvad keskkonnatasud on kellegi koondamise põhjuseks, kirjutab Eesti Päevaleht. Talijärv märkis, et kui VKG on raskustes, siis ei saa selle põhjuseks olla ülejärgmisel aastal tõusvad keskkonnatasud. Põlevkivi ressursitasu ülemmäär on kehtestatud seadusega juba 2009. aastal, ning selleks suuruseks on maksimaalselt 6 eurot ja 35 senti. Seadusega kehtestatud ülempiiriga on ettevõtted saanud oma investeeringuid tehes arvestada juba 2009. aastast alates ja need piirid ei muutu. 2016. aastal on põlevkivi ühe tonni kaevandamisõiguse tasu 1 eurot ja 58 senti ning seega ollakse seaduses ettenähtud ülempiirist veel väga kaugel. Neljapäeval valitsuses muudetud keskkonnatasude otsusega ei jõuta selle ülempiiri lähedalegi. Arvestades, et Viru Keemia Grupp kaevandas 2013. aastal 2,34 miljonit tonni, siis teeb see kaevandamistasude keskmiseks kasvuks kokku veidi alla 200 tuhande euro aastas. On selge, et sektorit mõjutavad praegu langenud toorõli hind, kasvavad tööjõukulud ning muutuv CO2 hind, mis on praegu siiski prognoositust oluliselt madalamal püsinud, teatas keskkonnaministeerium ERR-ile. Viimase kümne aasta (2004-2013) keskmine inflatsioon oli 4,31 protsenti. Ehk siis tavalise eestlase jaoks tõusid hinnad keskmiselt igal aastal üle nelja protsendi. Suurtööstus eeldab aga, et nende jaoks oleks hinnatõus kümme aastat järjest null protsenti. Tasude külmutamine tähendaks, et aastal 2025. on tonn põlevkivi sama hinnaga, mis täna - 1,53 eurot. Taastumatu maavara põlevkivi ressursitasu muutus 3 protsenti aastas on selline, et riigile kuuluva maavara kasutamine äriettevõtete poolt ei muutuks ajas odavamaks.
