Imbi Henno: Eesti koolid toodavad liiga palju keskmist
PISA test on suhteliselt usaldusväärne. See mõõdab 15-aastaste, ellu astuvate õpilaste oskusi. Mitte niivõrd teadmisi, vaid just rakendus- ja igapäevaelus toimetuleku oskusi. Nende oskuste tasemelt oleme väga head. Euroopa Liidu riikides mõõdetakse oskusi kuuel erineval tasemel. Need, kes jõuavad teisele tasemele, peaks igapäevaelus hästi hakkama saama. Meil on kõigis valdkondades – matemaatika, lugemine ja loodusteadus – kõige vähem õpilasi, kes ei jõua teisele tasemele. Kui vaadata elus toimetuleku oskust, siis meie lapsed saavad elus kõige paremini hakkama. Nii et Eesti väidetav majanduslik ebavõrdsus haridusse ei peegeldu? Üks, mida PISA uurib, on koduse sotsiaalmajandusliku tausta mõju õpilaste tulemustele. Kolm viimast PISA uuringut (2006., 2009. ja 2012. aastal), kus me oleme osalenud, näitavad, et kodune taust mõjutab Eestis õpitulemusi võrreldes teiste riikidega kõige vähem. Eesti, Soome ja Islandi kohta on öeldud, et põhimõtteliselt olenemata kooli asukohast saavad õpilased võrdsed õppimisvõimalused. Meile tundub see võib-olla uskumatu, aga see on niimoodi. Ilmselt on teistes riikides äärmused veel suuremad. Meil on ühtluskool. Te panite meid praegu samasse ritta Soome ja Islandi taoliste heaoluriikidega. Mis lisaks ühtluskoolile veel on meie PISA-edu taustal? Me peame vist suure tänu ütlema nendel inimestele, kes alustasid 1980. aastate lõpus Eestis haridusuuendustega. Kui 1996. aastal võeti vastu esimene uutmoodi riiklik õppekava, lõi see aluse sellele, et meil on hakanud hariduses nii hästi minema. Mis meil on siis väga hea? Ühtluskool; tasuta haridus (nüüd ka ülikoolis); hästi professionaalsed õpetajad, kellel on väga hea haridus; võrreldes teiste riikidega hästi motiveeritud õpilased; koolidel väga suur autonoomia, mis on 1990. aastatel Soomest üle võetud – õpetajad saavad tegelikult ise otsustada, mida ja kuidas nad õpetavad. Tänapäeval eeldatakse ka rohkem seda, et see õpetus peab olema õpilasekesksem ja rohkem kujundama nende kõrgemaid mõtlemisoskusi. Kas selles haridustaevas ohupilvi ka paistab? Probleeme on muidugi mitmeid ja mitmetel tasanditel. Meil on teistest riikidest vähem õpilasi seal kõrgematel mõtlemistasanditel, viiendal ja kuuendal tasandil. Me jõuame kujundada seda keskmist osa populatsioonist, aga me suudame vähem kujundada välja õpilaste kõrgemaid võimeid. Me peame rohkem panustama kõrgemate mõtlemisoskuste kujundamisele, loovusele, innovaatilisusele ja kriitilisele mõtlemisele. Täna toimub Tallinna PISA uuringu tulemusi analüüsiv rahvusvaheline konverents. Imbi Henno on üks selle esinejatest.Täismahus intervjuud saab kuulata siit.
