Vastse-Kuustes viidi ellu suurejooneline keskkonnaprojekt
Neli aastat tagasi olid Vastse-Kuuste ümbruse elanikud fakti ees - järved tuli kas kogu täiega alla lasta või miskit kardinaalselt ette võtta. Veekvaliteet järvedes oli kehv ning nõukogude aegsed paisud takistasid kalade liikumist. Nüüd avaneb seal sootuks teine pilt, vahendas "Aktuaalne kaamera". Vooluhulkade juhtimiseks tuli välja ehitada 16 sõlme, sealhulgas mitu torusilda maanteede alla ning kalapääsud ja liigvee lasud. Kohalikule omavalitsuslee käinuks selline ettevõtmine üle jõu. Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba ütles, et isegi kui projekti omavastutus oleks olnud väiksem, oleks väiksel omavalitsusel ilma korraliku eeltööta seda väga raske ellu viia. Hüdrotehnikainsener Enn Kulp, Maldur Muttik ja Malle Tomson olid need, kes asutasid MTÜ Leevijõe Seisundi Parandamine. Tähtis oli ka kogukonna toetus, sest enne rahataotlust tuli kokkulepped sõlmida 31 maaomanikuga ning otseseid majanduslikke hüvesid ei saanud selle eest pakkuda. Nii said ümbruskonna inimesed mitu head asja korraga - säilisid ilusad vaated järvedele, paranes nende veekvaliteet ning ka Leevijõe kalad said taas võimaluse liikuda oma loomulikku rada pidi. Leevijõe kalapääs on üks suuremaid omasuguste seas ja mis peamine - see on ka väga hästi toiminud. Ainuüksi suvega on sealt ülesvoolu liikunud üle 3000 kala. Leevijõe seisundi parandamist toetas Keskkonninvesteeringute keskus nii Ühtekuuluvusfondist kui ka Veemajanduse meetmest enam kui 2,5 miljoni euroga. Nüüd on algselt võimatuna paistnud ülesanne muutunud eeskujuks kõigile teistele samalaadsetele projektidele.  
