Maris Jõks: lihtlabases solvangus pole midagi vastuolulist
Peab see ikka üks filosoofiline karvamüts olema. Vastuolu on Eesti Entsüklopeedia järgi kategooria, mis väljendab vastanditevahelist suhet, nähtuse või protsessi teineteisesse tungivate ja samal ajal teineteist eitavate tendentside ja külgede seesmine vahekord. Vastuoluline tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu järgi vastuolus olev, vastukäiv, vasturääkiv; vastuolu(sid) sisaldav.Inimeses, kes lubab endale tihtilugu teiste aadressil teravusi või lihtsalt ütleb, mis sülg suhu toob, ei pruugi olla midagi vastuolulist. Kas me nimetame teda ausaks ja otsekoheseks või labaseks ja ebaviisakaks, on juba meie tõlgenduse küsimus.Vastuoluline on näiteks lause Ma tean, et sajab, kuigi tegelikult ei saja. Lause Sa oled idioot on lihtlabane solvang, midagi vastuolulist siin ei ole. Kui mingi seadusetekst on vastuoluline, siis on lood küll halvad – kuidas seadusetegijad selle läbi lasid? See tähendab, et tekstis on midagi ebaloogilist, mingi vasturääkivus. Seadus, mis tekitab ühiskonnas vastakaid hinnanguid, ärritab paljusid, ei pruugi tingimata veel vastuoluline olla.Probleemi põhjus saab selgeks, kui heidame pilgu inglise-eesti sõnaraamatusse. Sõna controversial vastena antakse mõnes sõnastikus kõigepealt just vastuoluline. Tark on siiski alati ka edasi lugeda. Teised tähendused on vaidlusi tekitav, vaieldav. Võime siit veel edasi mõelda: vastakaid hinnanguid tekitav, ärritav. Just neid tähendusi enamasti silmas peetakse. Ärgem siis rääkigem vastuolulisusest seal, kus mingit vastuolu ei ole.Kõiki "Keelesäutse" on võimalik kuulata siit.
