Kutselised kalapüügilaevad muudetakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkvajärvel reaalajas jälgitavaks
Seni kehtib kohustus kasutada GPS-jälgimissüsteemi üksnes põhjanoodaga püüdvatele laevadele, kuid järelevalve tõhustamiseks näeb kava ette GPS-jälgimissüsteemi kasutamist kõikidele kutseliste kalurite laevadele Eesti suurimates sisevetes. Suurte kulutuste pärast kalurid muretsema ei pea, sest jälgimissüsteemide paigaldamiseks saab küsida riigilt toetust läbi keskkonnainvesteeringute keskuse. Kalapüügiseaduse muudatuse eelnõuga tõstetakse karistuse ülemäära 3200 eurolt 32 000 euro peale, kuna järelevalve statistika on näidanud, et ettevõtjaile määratud trahvid ei mõjuta nende käitumist piisavalt. Seni kehtinud karistusmäär on püsinud muutumatuna 2003. aastast alates. Samuti leevendatakse eelnõuga kutselise kalapüügi puhul kaaspüügina püütud kalade müügikeeldu, kui püünistesse jäävad teised kalad, mille püük on keelatud. Alates 2016. aastast võib selliselt püütud mõõdulist kala müüa. Samas võib müüa ka mitte inimestele toiduks püütud alamõõdulist kala, mis on püütud eripüügil ehk näiteks teaduse eesmärgil ning vältimatu kaaspüügina saadud turska ja lõhet. Viimased on seotud Euroopa Liidus 2015. aastal kehtima hakkava tagasiheitekeelu sätetega. Kaaspüügis püütud kalade müügileevendus lubaks efektiivsemalt kasutada püütud kalasaake, mille merre tagasi laskmine ei ole otstarbekas.  Muudetakse ka tagasiheitekeeluga seotud sätteid seoses Euroopa Liidus kehtima hakkava nõudega. Keelatud on tagasi lasta kilu, räime, turska ja lõhet, välja arvatud õngpüünistega püük harrastuspüügil ning tursk ja lõhe lõkspüünistest. Ülejäänud liikide puhul jääb kehtima sama kord ehk eluvõimelist kala on lubatud püünistest vabastada, välja arvatud õngpüünistega püük harrastuspüügil. Seadusemuudatused lähevad arutamisele riigikokku ning jõustuvad pärast riigikogus kinnitamist ja avaldamist Riigi Teatajas üldkorras.
