Rain Kooli: kuidas jutustada Head Lugu
Soome ajaleht Ilta-Sanomat otsis kümnekonna aasta eest suvereportereid kuulutusega, mille reklaamnägu oli lehe kõige kuulsam reporter (tõsi küll mitte reporterina, vaid iseendana). Jari Tervo on üks Soome tuntuimaid kirjanikke, kes alustas oma kirjutajatööd just nimelt Ilta-Sanomate vana toimetuse sigaretisuitsust täidetud ruumides. Suvereporterite leidmiseks mõeldud reklaamis teatas Tervo, et see, kes pole suuteline kirjutama veenvat uudist kahe auto kokkupõrkest pealinna kõige tihedamini liigeldud ristmikul, pole ka õige inimene kirjutama veenvat romaani noore mehe või naise seksuaalsest ärkamisest. Tervo lauset on põhimõtteliselt võimalik tõlgendada nii, et igaüks, kes kunagi kavatseb kirjanikuna elavat, loova ning omapärast teksti luua, peab enne oma õpipoisiaastad läbi tegema – ehk siis kirjutama igavaid, tüütuid ning kuivi uudiseid – enne kui päris loomingu kallale asub. Tegelikult on see tõlgendus väär. Oma lausega pidas Tervo silmas seda, et ei ole olemas üht- või teistpidi kirjutamist ning üks tekst ei ole õilsam kui teine. Pigem vastupidi: hea liiklusuudise kirjutamiseks on vaja inimest, kel on eeldused kirjutada kunagi ka romaan noore mehe või naise seksuaalsest ärkamisest. Kusagil ei ole nimelt olemas õpikut, mis ütleb, et on olemas mõni žanr, teema või isik, mida või keda peab igavalt käsitlema. Sellist reeglit ei ole ei vallavalitsuse istungi kajastamise kohta, ei naftahinna tõusu, vanurite turvatelefonide puuduse ega isegi meie lugupeetud peaministri suhtes. Kõigest võib kirjutada loovalt ja omapäraselt, nii kaua kui ei rikuta ajakirjanduse põhireegleid, eelkõige seda, mis puudutab avaldatavate faktide tõesust. Kuidas siis õppida loovaks ja omapäraseks? Esiteks, praeguse aja maailmas ei suuda keegi välja mõelda midagi, mis ei ole juba olemas või mida ei oleks juba tehtud. Minu soovitus on: lugege võimalikult palju, aga mitte niivõrd ajakirjandust, kus ilmub palju lugusid, mille autoriteks on ajakirjanikud, kel endalgi puudub arusaam sellest, kuidas luua hea lugu. Lugege ilukirjandust, selle erinevaid žanre ja erinevaid autoreid. Pange tähele, milline on selgelt silmatorkav, lugejat puudutav tekst ja milline seda ei ole. Viimast... ärge väga palju lugege. Teiseks, mängige julgelt sõnade ning väljenditega. Ärge hoolige sellest, kui te päeva jooksul kolmekümnenda sõnamänguga hakkama saanult peate silmitsi seisma töökaaslaste või elukaaslase pika pilgu ning irooniliste kommentaaridega. Kui te suudate tänu oma sõnamänguharjutustele oma loole loova ning samas – rõhutan taas! – tõese pealkirja panna, on teie lugu see, mida loetakse, mitte töökaaslaste, kelle üllitis kannab taas kord pealkirja "Eesti ja Leedu peaministrid kohtusid" või "Tallinnas peeti konverents". Kolmandaks – ning see on ehk kõige olulisem – ärge kirjutage sellest, millest te aru ei saa. Jah, ma tean, ilmas on siiski palju asju, mida te tõepoolest ei mõista, aga ma ei püüagi öelda, et keelduge siis kirjutamast kõigest, mis teile mingit pidi võõras või raske tundub. Peaaegu igaüks suudab luua loo peaaegu igal teemal, küsimus on lihtsalt selles, et enne loo kallale asumist on vaja endale selgeks teha, millega tegemist on. Paljud lood on nagu tagasiminek koolipinki. Uurige välja, tehke selgeks ning julgege öelda ükskõik kellele, kellega te uudise tõttu kokku puutute: "Üks hetk, ma ei saanud praegu päris hästi aru, kas te võiksite selle asja lahti seletada..." Kui te juba ise mõistate, millest te kirjutate, mõistate te ka, mis selles teemas kõige olulisem on. Kui te seda teate, ehitage oma lugu sellele üles. See, et valitsus kogunes, tegi seda kell kolm või jõi seejuures kolm tassi kohvi, ei ole kõige olulisem – küll aga on seda näiteks fakt, et tuhat puuetega last ei saa oma intellektile vastavas koolis õppida, kuna sotsiaalministeeriumi rahakärped ei lase neile isiklikke abistajaid palgata. Hea loo põhialused on seega tegelikult lihtsamast lihtsad: teadke, millest te kirjutate või räägite ning teadke seda hästi. Leidke, mis on kõige olulisem ning rajage oma loo fookus sellele. Ning lõpuks – tahtke seda kõike nii kajastada, et lugejal teie ridu lugedes või teid vaadates-kuulates vaimustusest hing kinni jääb.Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
