Jaak Jõerüüt: Rootsi demokraatide edu taga on sisserännupoliitika mõju elukvaliteedile
„Rootsi riik elab ju paljude teiste riikidega võrreldes väga hästi, aga teisalt tähendab see pidev uute tulijate vool – viimastel aastatel kümneid ja kümneid tuhandeid aina juurde – praktilises elus seda, et linnades ja kommuunides üle Rootsi ütlevad kohalikud võimupidajad, et asi on üsna kriitiline. Asjad käivad stiilis, et kohalikele võimudele teatakse, et järgmisel nädalal tuleb teile jälle 1500-2000 inimest, majutage ära, võtke koolikohad kusagilt, tehke midagi,“ rääkis Jõerüüt Vikerraadio saates „Reporteritund“. Suur sisserändajate hulk mõjutab ka riigieelarvet ja tööpuudust. „Selle peale mängivad ka Rootsi demokraadid – partei, mida osad nimetavad ksenofoobideks, aga lahkuv peaminister ka neofašistideks. Mängitakse aga selle peale otse loomulikult, sest tööpuudus (eriti vanusegrupis 15-25) on argument, millega saab valijaid mõjutada,“ lisas Jõerüüt. Rootsi poliitika vaatleja Illimar Lepik von Wireni hinnangul ei ole 22. märtsil toimuvatel ennetähtaegsetele valimistel enam küsimus niivõrd selles, et milline plokk oma arusaamad läbi surub, vaid kuidas plokiüleselt koostööd teha. „Aga see on ainuke võimalus, kuidas Rootsi demokraadid kõrvale jätta.“ Rootsi poliitiline patiseis tuleneb paljuski sellest, et ükski Rootsi erakond ei nõustu Rootsi demokraate kampa võtma, aga samas puudub Rootsis nn plokiülese koostöö traditsioon. St et vasakerakonnad ei tee valitsuskoostööd paremerakondadega ja vastupidi. Samas on Rootsi demokraadid piisavalt suur poliitiline jõud, et osutuda kahe ploki vaheliseks kaalukeeleks.
