Riigikogu kiitis heaks tuleva aasta riigieelarve
Riigieelarve seaduse poolt hääletas 56 riigikogu liiget, vastuhääletanuid oli 35. "Kolmanda lugemise käigus tegi rahanduskomisjon koondettepaneku, mille kohaselt suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte. Komisjoni toetuse sai 540 projekti, mida rahastatakse riigieelarvest ühekordse toetusena. Samuti nähti ette õpetajate töötasu alammäära tõstmine 900 euroni kuus haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite arvelt. Lisavahendid eraldati ka tervishoiutöötajate palgatõusuks ja rahvusringhäälingule venekeelse kanali avamiseks,“ selgitas rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev (SDE). Eelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes seitse protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga kuue protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal rahandusministeeriumi arvutustel struktuurses ülejäägis 0,8 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust. Riigieelarve on koostatud võttes aluseks majanduskasv 2,5 protsenti SKP-st. Selleks, et tagada riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks, tõusevad kaitsekulud 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, moodustades kokku 412 miljonit eurot ehk 28 miljonit eurot enam kui aasta varem. Suurima osa järgmise aasta kaitse-eelarvest moodustavad relvastuse ja varustuse hanked. Samuti jätkatakse Ämari lennubaasi väljaehitamist, et tagada liitlaste hävituslennukitele vajalikud tingimused. Lisaks sellele kaetakse kulud, mis on seotud NATO liitlaste kohalolekuga Eestis. Sisejulgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest tuleval aastal 425 miljonit eurot, mida on 21 miljonit eurot ehk 5,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Raha eraldatakse piiri tugevdamiseks ja investeeringuteks hoonetesse, operatiivtehnikasse ja nutikatesse tehnoloogiatesse. Valitsus tõstab avaliku sektori asutuste palgafondi vähemalt 3 protsenti, keskmisest suurema palgatõusu – 4,5 protsenti – saavad lisaks sisejulgeoleku töötajatele õpetajad, sotsiaal- ja kultuuritöötajad. Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud moodustavad riigieelarvest konkurentsitult suurima osa, ulatudes 2015. aastal 33,5 protsendini ehk 2,86 miljardi euroni, mida on järgmisel aastal 193 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti enam kui aasta varem. Perede toimetuleku suurendamiseks tõstetakse esimese ja teise lapse toetus 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 euroni. Tulumaksu langetamisega jätkub pensionite maksuvabastus, seega saavad vanaduspensionärid järgmisel aastal tulumaksuvaba 374 eurot kuus. Järgmisest eelarveaastast tuleb tasuta koolilõuna ka gümnasistidele, mis lubab eriti kehvematest sotsiaalmajanduslikest oludest pärit noortel kindlamini õppimisele keskenduda. Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada ligi 22 000 gümnasistile vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel. Tulumaksumäär langeb praeguselt 21 protsendilt 20 protsendile ja töötuskindlustusmakse langemine 3 protsendilt 2,4 protsendile. 2015. aastal moodustavad valitsussektori kinnisvarainvesteeringud 863,5 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara ASi kaudu investeeritakse järgmisel aastal Toompeal asuva riigikontrolli büroohoone, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvusringhäälingu hoonete, samuti Balletikooli fassaadi remonti ning näiteks Vormsi komando, Pärnu politsei- ja pääste ühishoone ning Piusa ja Ruhnu kordonite ehitusse ja rajamisse.
