Valitsus kiitis heaks finantsinspektsiooni volitused finantskriiside ennetamiseks
Eelnõu kõige laiem eesmärk on vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseks määrab eelnõu finantsinspektsiooni, mis peab koostama kriisilahenduskava iga panga või pangandusgrupi kohta. Pankadele pannakse kohustus koostada regulaarselt finantsseisundi taastamise kavasid. Olukorras, kus pank ei ole veel maksejõuetuks muutunud, saab finantsinspektsioon edaspidi näiteks õigus nõuda pangajuhtide väljavahetamist, kasumist väljamaksete tegemise keelustamist ja võtta vajaduse korral panga juhtimine üle ehk määrata panka juhtima ajutine erihaldur. Finantsinspektsioonile nähakse eelnõuga ette meetmed, millega finantskriisi võimalikult operatiivselt ja sujuvalt lahendada. Keskne meede on panga kohustuste konverteerimine omakapitaliks või üldse nende mahakirjutamine. Ministeeriumi selgitustel võivad selle kohaselt jääda võlausaldajad teatud ulatuses oma rahast ilma. Tavahoiustajad muretsema ei pea, sest kuni 100 000-eurosed hoiused on jätkuvalt tagatud. Lisaks nähakse ette nn heade ja halbade varade lahutamine, ajutise pangastruktuuri või üksuse loomine teatud ulatuses pangaäri jätkamiseks. Lähtutakse printsiibist, mille kohaselt võlausaldajate kahjud ei tohiks olla suuremad kui krediidiasutuse pankrotimenetluse korral. See tähendab, et eelnimetatud meetmeid ja õigusi rakendatakse vaid juhul, kui panga pankrot nö tavakorras oleks kõikidele osapooltele veelgi kulukam. Seaduseelnõu näeb pankadele veel ette kohustust teha regulaarseid sissemakseid kriisilahendusfondi. Sel eesmärgil luuakse Tagatisfondi juurde eraldi osafond – kriisilahenduse osafond. "Selle osafondi vahendeid saab vajaduse korral kasutada kriisiolukorra lahendamiseks – nt probleemse panga kohustuste garanteerimiseks, laenu andmiseks, probleemsete varade omandamiseks, hüvitiste maksmiseks võlausaldajatele ja aktsionäridele juhul, kui see on põhjendatud," seisab eelnõu seletuskirjas. Rahandusministeerium rõhutab, et meetmete kohaldamine võib seejuures tähendada olulisel määral panga ümberstruktureerimist. Ja et kõikide meetmetega nähakse finantsinspektsioonile ette suured õigused ettevõtja privaatautonoomiasse sekkumisel, eelkõige aktsionäride ja võlausaldajate suhtes. Eelnõuga piiratakse seejuures kohtuvõimu volitusi selliseid otsuseid edasi lükata ja algatada tavaline maksejõuetus ehk pankrotimenetlus.
