Proviisorid kogunevad teisipäeval Toompeale piketile
Proviisorite koda kogub allkirju, et viia ravimiseadusesse sisse muudatused. Proviisorite hinnangul peab apteegiteenus kuuluma tervishoiusüsteemi, mitte ärimaailma ning patsienti nõustades ei pea apteeker mõtlema peakontori kehtestatud müügiplaanile, vaid inimese tervisemuredele. Just liigset ärihuvidele orienteeritust heidavad proviisorid ette suurtele apteegikettidele. "Leiame, et omandipiirang – meede, mille järgi saaksid apteegid kuuluda vaid proviisoriharidusega apteekritele – on rahva tervise seisukohast parim võimalik lahendus," sedastavad proviisorid avalikus kirjas. Proviisorid soovivad, et seaduses säiliks omandipiirang, mis omakorda välistaks suurte apteegikettide domineerimise maapiirkondades. "Räägite maa-apteekide säilitamisest. Praegu on maapiirkond apteekidega hästi kaetud, selle kohta valmis ka hiljuti TÜ uuring. Kas teate, kes peavad maal apteeke? Need on proviisorid, mitte suurfirmad. Kui proviisoritel pinna jalge alt tõmbate, kaovad ka maal apteegid," märkis Eesti apteekrite liidu esinaine Ülle Rebane. Proviisorite koja hinnangul kontrollivad praegu apteegiturgu suured apteegiketid, kes on omandanud tugevalt üle poole Eestimaa apteekidest. Oma tegevuses juhinduvad nad ettevõtjaloogikast ning see on edukas. Ajal, mil apteekrite asutatud sõltumatud ning kutse-eetikast lähtuvad väikeapteegid kiratsevad, avavad apteegiketid uusi apteeke ja ärisuundi. "Üha rohkem keskenduvad nad kosmeetika ja toidulisandite, mitte ravimite müümisele. Sellega kaasneb turundus- ja müügifilosoofia võidukäik apteegisüsteemis. See ei sobi kokku tervishoiupõhimõtetega ja vajab muutmist. Kuna iga ravim on ka mürk, siis lähenemine "müük iga hinna eest" ei ole patsiendi huvides," seisab avalikus pöördumises. "Proviioriapteegis tasakaalustab ärihuve kutseala eetika ja sõltumatus teha otsuseid. Proviisor oma apteegis ei küsi kliendi käest pärast beebipillide müümist, et aga ega teil maks haige ei ole, soovitan maksapuhastajat. Sest keegi ei sunni iseseisvat apteeki müüma ära kastitäit maksapuhastajat," kirjeldas Ülle Rebane. Koja hinnangul kontrollivad praegu apteegiturgu suured apteegiketid, kes on omandanud tugevalt üle poole Eestimaa apteekidest. Oma tegevuses juhinduvad nad ettevõtjaloogikast ning see on edukas. Ajal, mil apteekrite asutatud sõltumatud ning kutse-eetikast lähtuvad väikeapteegid kiratsevad, avavad apteegiketid uusi apteeke ja ärisuundi. Üha rohkem keskenduvad ketiapteegid kosmeetika ja toidulisandite, mitte ravimite müümisele, väidavad proviisorid. Sellega omakorda kaasneb turundus- ja müügifilosoofia võidukäik apteegisüsteemis. "Kuna iga ravim on ka mürk, siis lähenemine "müük iga hinna eest" ei ole patsiendi huvides," ütlevad proviisorid.
