Turvamees Aivar rääkis "Pealtnägijale" võitlusest sureva ema eest ja SMS-laenu kontorite vastu
"Ma arvan, et see on mingi lapsepõlvetrauma mul, et kui ise pole väga palju saanud või kõik on ära võetud, siis see jõuluvärk on mulle alati meeldinud," jutustas turvatöötaja Aivar Adams ETV saate "Pealtnägija" aasta viimases saates kuuse toomise ja kingituste kohta. "Kui ma koolis olin, siis ma sain kolm aastat järjest jõulukingiks samalt inimeselt guaššvärvid. See tekitas ikka hullu masenduse, et ma ei tea, ma ise ütlen paljude asjade kohta, et need on nagu lapsepõlvetraumad," mõtiskles Aivar. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm rääkis, kui imeline inimene on Aivar ja kuidas ta kõigile on kingitusi teinud ja teeb. "Mõtlen, möödunud aasta sai tehtud. See on vist neljandal korrusel ka, selle ma tegin koos emaga. Siis oli see, oli õunamoos ja me suvel proovisime kõigepealt, täiesti nagu juhuslikult, panime õunamoosile kaneeli sisse. Ema käis üksinda köögis vahepeal, tuleb tagasi, ütleb, et ma tegin veel paremaks. Läksin sinna, maitsen, kohe algul ei saa, ta pani veel mingeid maitseaineid sinna sisse ja hullult hea, tõesti hea," meenutas Aivar. Aivar kirjeldas, et siis tegid nad emaga sellised pildid, omad kirjad peale. "Siit kuskilt tellisin kleepsud. Tegime jõuluvana pildi ka minust nagu ja siis jõuluvana moos. Minu arust see on väga hea," lausus ta. 38-aastane Aivar on lihtne kodanik. Töötab kuus päeva nädalas, aga 1000 eurot ikka kätte ei saa. Elab koos noorema õega Kopli 34-ruutmeetrises korteris, mis vajab hädasti remonti. Peale mundri on tal veel ühed püksid ja ühed kingad, mida ta parandas teibiga, aga nüüd on need täiesti katki. Aivari elu on olnud sama kirju nagu mõni romaan, mille peatükid räägivad valdavalt ellujäämisest. Neist hetke viimane algas sel suvel, kui Aivar sai teada, et naeratav naine moosipurgil ei ela kauem kui 10 kuud. Ema Õiel avastati haruldane ajukasvaja. "Arst muidugi ütles ka, et selget põhjust sellel kasvajatüübil nagu ei ole, aga üldiselt arvatakse, et see on seotud depressiooni, meeleheite, kõik see ajutegevusega," ütles Aivar. Tema arvab, et emal on nende samade laenude tõttu varjamistung, et keegi teada ei saaks, et tal need laenud on. "See võib-olla iseenesest on põhjustanud juba selle kasvaja ja kõik selle nagu lumepalliefekti," nentis mees. Külma duši, et pensionärist ema on SMS-laenude ori, kes maksis liigkasuvõtjatele iga kuu kuni 370 eurot, sai poeg kaela siis, kui Õie oli haiglas ja ema postkasti saabusid laenukontorite võlanõuded. "Siin maja taga on see suitsunurk, seal käivad aeg-ajalt advokaadid ka, siis ma küsisin, et mis ma tegema peaksin. Nende seisukoht oli selge, et lase pankrotti, ära maksa mitte midagi, sest sa ei tea, mis on summad, sa ei tea, mis on seal tagamaad, sul ei ole mingeid lepinguid," rääkis Aivar. Soovitused, et ära maksa, su ema sureb ju niikuinii varsti ära ja las nad siis püüavad tuult väljalt, ei lasknud Aivaril rahulikult magada. Jutt käis ju ikkagi ta emast! Mis sest, et seesama ema jättis oma mehe ja viis last maha, kui Aivar käis 9 klassis. Ja aastaid ei rääkinud poeg emaga sõnagi. Poeg leiab, et see on moraaliküsimus. "See on nagu see, küsime sinu käest, kui su ema ütleb ühel päeval, tead, jama värk, ma olen võtnud nii palju laene ja nüüd on nii, et lähen pankrotti, mis sa teed, sa ei ütle talle, et kuule, mine pankrotti. On?" lausus Aivar. "No võib-olla mingi pankur ütleks, et jah, ja võib-olla mingi advokaat ütleks ja, aga inimlikust seisukohast enamik ei ütleks," kinnitas turvamees. Nii hakkas poeg tasuma ema laenumakseid – 370 eurot kuus. Samal ajal kirjutas ta laenukontoritele ja teatas, et nende kliendi seis on kehv, ta on haiglas ning maksujõuetu. Aivar palus ülevaadet ema kohustustest ja pakkus kompromissi. Ühesõnaga - kiirlaenufirmade jaoks täiesti võõras mees teatas, et maksab ühe hoobiga kinni nende sureva kliendi võlad. "See on jälle advokaatide soovitus, ütlesid, et tee neile siis pakkumine, et mitte sa ei paku, et sa maksad selle laenujäägi kinni, et siis kedagi ei huvita, vaid et sa paku mingi protsent ka otsa. Ma siis pakkusin 25 protsenti otsa, 15 kuni 25 kirjutasin ja kirjutasin juurde, et parem, kui üldse ilma intressideta saaks," lausus Aivar. Monettiga läks libedalt ja lühidalt: nad võtsid Aivari pakkumise vastu, leppisid neli korda madalama intressiga ja turvamees maksis ema võla ära. See, mis edasi juhtus, on hämmastav – Bigbank hakkas jonnima. Esiteks nõudis ta Aivarilt notariaalset volitust või ema panka kohale toomist. Teiseks, mõistes, et jutt käib surevast kliendist, lepiti olemasoleva volikirjaga. Kolmandaks, kui Aivar palus ülevaadet, kui palju ta ema üldse laenu võtnud on, siis pank ei öelnud, vaid teatas summa, kui palju Aivar maksma peab. Neljandaks, kui poeg tahtis näha ema lepinguid, siis Bigbank vastas, et see maksab 3-6 eurot ühe lepingu eest. "Siis ma läksin õhtul bussiga koju, mõtlesin, et lollid küll, ma pakun teile heast südamest, ma maksan teile raha tagasi ja te saadate mulle arve mingisuguste eritasude eest, laenu lõpetamise eest. Ja siis kirjutasingi, ütlesin, enam ei huvita. Et kui tahate, siis 250 eurot ja kogu lugu. Nad võtsid endale mõtlemisaega ja olid nõus lõpuks," ütles Aivar. Hämmastav. Aivar võinuks kogu heategevuse vabalt potilaadale saata, aga ta tahtis liigkasuvõtjatele kindlasti raha ära maksta. Näiteks Credit 24-le pidi ta selleks peale käima koguni kaks kuud. "See oli kõige suurem, see oli peaaegu 200 eurot kuus ja see nagu ajas mind õudselt tigedaks. Mõtlesin, kuidas nad said nagu 200 eurot pensionärile anda. See on ju suurem kui su pensionäri sissetulek juba põhimõtteliselt. Mingi raha peab inimesel ju peos ka olema ja kui sa sellele hakkad juurde laenama, juurde laenama, see on täiesti absurd," nentis Aivar. Selgus, et Credit24-s oli ema juba eeskujuliku kliendi staatuses, sest ta oli laenuori juba 2007. aastast peale, võttis üha uuesti krediiti, et maksta teisi kiirlaene. Ja nagu karjääri saldo näitas – ema oli neilt laenu võtnud kokku umbes 3200 ja tagasi maksnud 5700 eurot. Seda hämmastavam on, et kui Aivar pakkus neile laenu jääki pluss kuni 25% intresse veel otsa, siis Credit24 vastus oli jäik – intressi nad alandada ei saa, aga maksku ta lihtsalt ema võlg varem ära, siis on summa väiksem! Samuti pakkusid nad Aivarile võlanõustamist. "Et teate, et kui te ei saa meie laenu ära maksa, otsige kuskilt veel üks laen ja võtke ema nimel veel laenu ja siis makske meie laen ära ja õige tore. Mis võlanõustamine saab see selline olla. Mine võta veel laenu, selleks, et meile ära maksta? See on nagu täiesti loll inimene, ausalt, ma ei oska muud midagi öelda," tõdes Aivar. Septembris alanud kirjavahetus Credit24-ga lõppes alles mõned päevad tagasi. Vaidlus selle üle, kas laenukontor saab midagi või üldse mitte midagi, läks lausa emotsionaalseks. Kuid liigkasuvõtja oma nõudmistest ei taganenudki ja Aivar maksis neile lõpuks etteantud summa – üle 800 euro. Tänaseni pole aga keegi nadi palgaga turvameest isegi tänanud selle eest, et ta maksis ära võlad, mille ilmselt enamus oleks muret tundmata korstnasse kirjutanud. "Minu arust tundub see täiesti vale, et mina keeraks neil kraanid kinni niimoodi, mingu, tehku kuskil mujal, seal, kus rohkem on toredat elu ja palju raha. Ma lugesin täna hommikul mingit ülevaadet, mis on tehtud kaks aastat tagasi, et Eestis on 123 kiirlaenufirmat. See on väga õudne, väga õudne minu arust," nentis Aivar. "Kuidas neil üldse lastakse elada? Kunagi olid nad mülkas. Ütle, liigkasuvõtja, kust tuli see sõnavahetus, et kui sa maksad riigimakse, siis sa oled ärimees, sa võid kõike teha? Et esiteks tundub see vale ja teiseks ebaõiglane, ma ei oskagi öelda," lausus Aivar. 170-kilone mees võib rusikat vibutada. Ta on kõik võlad ära maksnud. Tõsi, selle jaoks pidi ta maha müüma ema ainsa varanduse – veidi üle 2000 euro maksnud korteri ühes Läänemaa külas. Paraku ei saa ta aga kogu selle jama tõttu teha oma kolleegidele Euroopa Liidu majas jõuludeks personaalseid kingitusi. Kuid midagi siiski. Kõigile rõõmuks tõi mees metsast mitu kuuske. Ta lihtsalt ei saa muud moodi – talle lihtsalt meeldivad jõulud ja tema toredad kolleegid nii väga. "Mina ei tea, head inimesed on. Vaata, siis sa nagu peegeldad tagasi seda. On? Ja nii see on kujunenud kuidagi, et kui nemad on head, olen mina veel parem ja siis ilmselt mina jälle peegeldan jälle vastupidi," jutustas Aivar. Laenufirmad teatasid "Pealtnägijale" kommentaariks, et nemad lähtuvad seadusest, kuid üritavad kliente mõista ja leida sobiliku lahenduse. Credit24, kelle hinnangul on Aivar mitmel puhul siiski ka asjadest valesti aru saanud, aga tunnustas meest kui vastutustundlikku inimest, kes ema mure kanda võttis. "Meil on väga kahju kliendiga juhtunu pärast, soovime talle palju jõudu ja paranemist," teatas krediidiasutus. Aivari lahke süda ja tähelepanelikkus eelmiste jõulude ajal ei jäänud märkamata. Kolleegid Euroopa Majas panid rahad kokku ning saatsid ta kevadel vastukingiks Türki puhkusele.
