Graafikud: Julgeolekuolukord on suurendanud toetust eurole ja Euroopa Liidule
Riigikantselei tellimusel novembris tehtud uuringu andmeil toetas Euroopa Liitu kuulumist novembris 84 protsenti Eesti elanikest. Võrreldes aasta tagasi läbi viidud samalaadse uuringuga on toetus kasvanud nelja protsendipunkti võrra. Euroopa Liidu toetuse puhul on märkimisväärne toetuse struktuuri muutus. Kindlate toetajate osakaal on kasvanud kõigis elanikerühmades nii soo, vanuse, hariduse kui rahvuse lõikes. Venekeelse ja kodakondsuseta või muust kodakondsusest elanikkonna seas on kasvanud kindlate toetajate osa, kuigi kogu toetus on jäänud endiseks. Faktum ja Ariko uurigutejuhi Kalev Petti sõnul on kindlate toetajate osakaalu kasv kõnekas ja näitab, et vastajad tõlgendavad Eesti kuuluvust üha selgemalt Venemaast lahus olevana.Märkimisväärne on, et kindel toetus on kasvanud kõigis elanike rühmades nii soo, vanuse kui rahvuse tunnustes. Ka venekeelse elanikkonna seas on kasvanud nimelt kindlate toetajate osa, kuigi kogu toetus on jäänud endiseks. Samuti on toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu kasvanud nii kodakondsete kui mittekodanike seas ning kõigis haridusrühmades. Taas on tegu eelkõige kindlate toetajate osakaal kasvuga. Toetus euro kasutusele Eestis on samuti kasvanud ning kasvu muster järgib sama tendentsi, mis Euroopa Liidu toetuse puhul – kasvanud, on eeskätt kindlate toetajate osa. Euroopa Liitu kuulumise toetajad toetavad enam ka euro kasutust, kuid samas on toetus euro kasutusele kasvanud ka nende seas, kes pigem ei toeta kuulumist Euroopa Liitu või ei oma sellekohast seisukohta. Vaid kindlate EL vastaste seas ei ole toetust ka euro kasutusele. Alates kriisiaasta (2009) madalseisust, on toetus euro kasutuselevõtule või kasutusele järjest kasvanud. Eesti tegevus Euroopas Eesti tegevust Euroopa Liidus hinnatakse üldiselt positiivselt. Hinnang Eesti tegevusele on üldiselt paranenud. Erinev on pilt rahvuse lõikes – kui eestlaste positiivsete/negatiivsete hinnangute suhe on 69% / 29%, siis venekeelse elanikkonna seas 41% / 44%. Tõsi, aasta tagasi oli venekeelse elanikkonna hinnang veel negatiivsem (27% / 59%), ehk olukord on paranenud. Põhimõttelised negatiivsed hinnangud ilmnevad veel mittekodanike seas ja madalaimas sissetulekurühmas, samuti rühmades, kes ei toeta Eesti kuulumist Euroopa Liitu. Millal on Eesti EL-i eesistujariik? Pool vastajatest hindab, et nende informeeritus sellest, millised on Eesti eesmärgid ja huvid Euroopa Liidus, on väga hea või pigem hea. 44% vastajatest hindab enda kursisolekut halvaks või pigem halvaks. Kui 2013 ja 2012 aastal oli üldpilt negatiivne ehk halvasti kursis olevate osa ületas hästi kursis olevate osa, siis nüüd on esimest korda ülekaalus positiivne hinnang. Üldiselt kasvab kursisoleku enesehinnang koos vanuserühma kasvuga. Eestlaste hinnang on kõrgem kui venekeelse elanikkonna oma. Küsimusele, millal on vastajale teadaolevalt Eesti EL-i eesistujariik, ei osanud vastata 78% küsitletuist. 2013 oli vastav osa 83%, ehk tulemuse paranemine on väga minimaalne. Ülejäänud vastused jagunesid peamiselt kahe variandi vahel – 2018 (8%) ja 2016 (7%), ehk tegelik teadlikkus on siiski praktiliselt olematu.   Sarnaselt 2013. aasta uuringuga peetakse kaheks kõige olulisemaks valdkonnaks, mida Euroopa Liidu eelarvest toetada, haridust ja teadust ning põllumajandust ja regionaalarengut. Tähtsuselt kolmandaks valdkonnaks tõusis julgeolek, mida pidas tänavu oluliseks 38 protsenti vastajatest, kuid 2013. aastal vaid 21 protsenti. Uuringufirma hinnangul näitab see, et selgelt on tugevnenud julgeolekualased ootused, mis annab tunnistust muutunud välispoliitilisest olukorrast ning ilmselt seletab ka toetuse kasvu kuulumisele Euroopa Liitu. Euroopa tasandil tegutsemisel peetakse jätkuvalt kõige olulisemateks eesmärkideks Eestit muu Euroopaga ühendava infrastruktuuri nagu Rail Baltic’u ja Põhjamaadega energiaühenduste rajamist (42%) ning euro stabiilsuse kindlustamist (40%). Mõlema tähtsus on veidi taandunud, kuid samas on Ukraina, Valgevene, Gruusia ja teiste riikide Euroopaga lõimumise tähtsustajate osakaal tõusnud 11 protsendilt 24-le. Faktum ja Ariko viis riigikantselei tellimusel uuringu läbi ajavahemikul 20. - 27. novembrini. Telefoni teel küsitleti viitsadat 15-74 aasta vanust elanikku.
