Uuring: oluliselt rohkem tuleb erinevates sektorites rakendada doktorikraadiga tööjõudu
Arengufondi raportites osutatakse mitme valdkonna puhul kahele olulisele probleemkohale: vähesele oskusele kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi ning vajadusele suurendada doktorikraadiga inimeste rakendamist ühiskonnas. Näiteks tervisetehnoloogia valdkonna raporti kokkuvõttes märgitakse peatselt kasvavat vajadust osata suuri andmeid analüüsida. Kuna e-tervisega kaasneb suur hulk andmeid, mis peaksid olema kiiresti ja lihtsalt töödeldavad, kasvab vajadus andmehaldussüsteemide ja eriotstarbeliste otsustustoe keeruliste teenuste järele. Nende kasutamine omakorda nõuab arstidelt, õdedelt, sotsiaaltöötajatelt ning patsientidelt oskusi. Selle probleemi lahendamiseks soovitatakse soodustada koostööd ettevõtluse ja teadlaste ning tervishoiusektori vahel läbi tehnosiirde ja tootearenduse meetmete. Lisaks soovitatakse toetada noorte ettevõtete tekkimist ülikoolide juurde. Väljakutsed ehituses: energiatõhusad hooned Sama moodi soovitatakse suuremat koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel näiteks ehitussektoris, mida ootavad lähiaastatel Eestis ja Euroopas ees suured väljakutsed. Seoses ajas karmistuvate energiatarbimisnõuetega peavad alates 2019. aastast avaliku sektori hooned ning 2021. aastast kõik ehitusloa saavad uusehitised ja ulatuslikult renoveeritavad hooned vastama liginullenergia nõuetele. See omakorda tähendab, et iga ehitatava või renoveeritava hoone juurde peab kuuluma ka mingisugune taastuvenergiat genereeriv seade, millega tasakaalustatakse bilansiliselt hoone energiatarbimist. Lisaks märgitakse, et Eesti ehitussektoris on praegu palju killustatust, puudub ühine tulevikuvisioon ning praegune õigusruum ei soodusta uute koostöömeetodite ja IKT võimaluste rakendamist. Valdkonnas tegutsejad on kinni traditsioonilistes töövõtumeetodites ja lepinguvormides ning planeerimine, projekteerimine ja ehitamine toimub pideva kiirustamise tingimustes. Nutikamad energialahendused ning karmistuvad ehitusnõuded vajavad aga kvalifitseeritud tööjõudu. Oskuste ja teadmiste taset on vaja tõsta nii lihttöölise kui juhi tasandil. Seega insenertehniliste oskuste järele suureneb järgnevatel aastatel nõudmine veelgi. Materjalitehnoloogias napid teadmisi Samasuguse väljakutse ees on materjalitehnoloogia valdkond. Peamiseks probleemiks on seal töötleva tööstuse vähene suutlikkus laialdasemalt rakendada uuenduslikke materjale või -tehnoloogiaid tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmiseks – puudu on nii spetsiifilisest oskusteabest, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahast. Praegu iseloomustab sektoreid pigem madala lisandväärtusega toodete tootmine ja tooraine vähene väärindamine, suunitlus allhankele ning vähe on omatooteid. Näiteks 2013. aastal oli põlevkivi tooraine kasutamine otse elektritootmisel 73 protsenti ja 24 protsenti suurema lisandväärtusega põlevkiviõliks. Samas on nii töötlev kui ka põlevkivitööstus Eesti majanduse, ekspordi ja tööhõive osas väga olulised sektorid. Kogu töötlevas tööstuses on hõivatud ligikaudu 115 000 inimest (tööhõivest u 19 protsenti) ja kolmes põlevkivi ettevõttes umbes 10 000 (EE, VKG, KKT). Sektori ekspordi (töötlev tööstus, põlevkiviõli) puhul ollakse tihedalt seotud traditsiooniliselt tugevate turgudega nagu Euroopa Liit ja Skandinaavia. Üha vananev insenertehnilise personali osakaal ja noorte spetsialistide ebapiisav järelkasv moodustab olulise kitsaskoha ka põlevkivi sektoris. Rohkem ettevõtlikke doktorante rakkesse Nii tervisetehnoloogia, ehituse, materjalitehnoloogia kui IT valdkonnas rõhutatakse vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning märgitakse olulisena seda, et doktorikraadiga inimesi peaks nii avalikus kui erasektoris senisest enam rakendama. Biotehnoloogia valdkonnas tuuakse välja, et kuigi tegu on perspektiivika valdkonnaga, pole noortel teadlastel, samuti magistrantidel ja doktorantidel arendatud võimekust ettevõtlusesse liikumiseks. Avalik sektor (keskkond, põllumajandus) ei näe enda olulist rolli uute tehnoloogiate abil oma valitsemisala probleemide lahendamiseks. Sarnast probleemi tuuakse esile ka teistes valdkondades. Lahendusena tuuakse keskselt välja ettevõtlusteadmistele suurema tähelepanu pööramine doktoriõppes. Näiteks pakutakse doktorantide ettevõtlustegevuse edendamiseks idufirmade kiirendite ja inkubaatoritega sarnast mudelit. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas tuuakse ettepanekuna välja, et IT spetsialistide ja teadmiste hulga suurendamiseks tuleb kõigil tasemeõppe erialadel luua eeldused kõrgemate IKT-oskuste õpetamiseks. Näiteks soovitatakse teiste erialade õppejõududele täiendavalt õppida IT-d ning kaasata välisõppejõude. Bakalaureuseõppe piisava vastuvõtutaseme tagamiseks tuleb jätkata insenerialade populariseerimist. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtu suurendamiseks tuleb saavutada magistri- ja doktorikraadi suurem tunnustamine ning jätkata ka aktiivset tudengikandidaatide värbamist välisriikidest. Doktorantuuri rahastamist tuleb suurendada, tagada suuremad stipendiumid ja ressursid lisategevuste jaoks ning soodustada nende inimeste astumist doktorantuuri, kes soovivad teadmisi rakendada väljaspool teadusvaldkonda.
