Raport: Eesti ettevõtted ei rakenda nutikaid lahendusi piisavalt nutikalt
"Suurim probleem on teiste sektorite ettevõtete vähene suutlikkus rakendada IKT-d äriprotsesside efektiivsuse tõstmiseks – puudu on nii ettevõtete juhtide ja töötajate teadmistest, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahalistest vahenditest," märgitakse Arengufondi IKT raporti kokkuvõttes. Selgub, et avalikus sektoris kasutatakse IKT-lahendusi oluliselt enam kui erasektoris. 2013. aasta seisuga oli ainult ühes tegevuses IKT kasutamine umbes pooltes ettevõtetes, neljas tegevuses kasutas IKT-lahendusi umbes 30 protsenti ettevõtetest. Suurim probleem on teiste sektorite ettevõtete vähene suutlikkus rakendada IKT-d äriprotsesside efektiivsuse tõstmiseks – puudu on nii ettevõtete juhtide ja töötajate teadmistest, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahast. IKT ettevõtete vähese teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja tootearenduse üks põhjuseid on ettevõtte juhtide üldine suhtumine, et tootearendus on väga riskantne, või üldisem huvi puudumine selle vastu. Samuti on oluline põhjus nii ettevõtete juhtide, spetsialistide kui ka ettevõtetesse värskelt tööle asunud vastava õppe saanute oskuste vähesus või puudumine tootejuhtimise, rahvusvahelise müügi ja turunduse vallas. Probleemina tuuakse raportis välja ka kohalike ettevõtete ja ülikoolide väga vähene koostöö teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevuses. Samale järeldusele jõudis tänavu riigikontroll oma auditis, milles sedastatakse, et aastatel 2007–2013 välja makstud 166 miljonit eurot toetusi ettevõtete uuenduslikkuse ja kasvuvõime edendamiseks on vähese ja juhusliku majandusliku mõjuga. Samuti märgitakse seal, et Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö on nõrk. Arengufondi raportis tuuakse lisaks välja, et idufirmadele on kapitali kättesaadavus praegu piiratud. Lisaks on kapitali puudu nii idufirmade varases kui ka kasvufaasis. Vähe on ka kogemustega kohalikke investoreid ning puudu jääb kvaliteetsetest projektidest. Kogu olukorda pingestab lisaks ka kvaliteetsete IKT-spetsialistide ja kõrgemate IKT-oskustega teiste erialade spetsialistide puudus. Ettepanekud ja lahendused Arengufondi raportis tuuakse välja kolm eesmärki, mille poole peaks liikuma:* IKT sektori liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile;* IKT laialdasem rakendamine teistes sektorites;* IKT-spetsialistide oskuste kvaliteedi tõstmine ning nende arvu suurendamine. Tootearenduse suurendamiseks on vaja tõsta juhtide ja spetsialistide teadmisi ja motivatsiooni. Suurendada tuleb ettevõtete ja ülikoolide koostööd tehnoloogiasiirde tõhustamise, ülikoolide motivatsioonimudelite muutmise ja koostööd soosiva tegevusruumi väljaarendamise kaudu. Idufirmade puhul on vaja keskenduda kvaliteetse projektivoo ettevalmistamisele, kaasata välismaiseid mentoreid ja kohalikku kapitali. IKT laiemaks rakendamiseks teistes sektorites on vaja suuremaid IKT-oskusi nii juhtide mentorluse kui ka spetsialistide täiendõppe osas. Tuge vajavad nii konsultatsioonide kui rahaga väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, et suurendada nende IKT rakendamist. Lisaks soovitatakse raportis tasemeõppe erialadel luua eeldused kõrgemate IKT-oskuste õpetamiseks. Bakalaureuseõppe piisava vastuvõtutaseme tagamiseks tuleb jätkata insenerialade populariseerimist. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtu suurendamiseks tuleb saavutada magistri- ja doktorikraadi suurem tunnustamine ning jätkata ka aktiivset tudengikandidaatide värbamist välisriikidest. Soovitatakse suurendada doktorantuuri rahastamist, et tagada suuremad stipendiumid ja ressursid lisategevuste jaoks ning soodustada nende inimeste astumist doktorantuuri, kes soovivad teadmisi rakendada väljaspool teadusvaldkonda.
