Võrdõigusvoliniku abiga maksti diskrimineeritutele tänavu 58 000 eurot
Lõppeval aastal pöördus voliniku kantseleisse 192 inimest, kes kahtlustasid, et neid on ebavõrdselt koheldud nende soo, perekondlike kohustuste, vanuse, puude, rahvuse, nahavärvuse, seksuaalse sättumuse või veendumuste tõttu. Võrreldes eelmise aastaga kasvas volinikule esitatud kaebuste arv 65%. Kõige rohkem kaebusi oli seotud tööeluga. Sel aastal said hüvitist inimesed, keda nende tööandja oli diskrimineerinud raseduse, lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste, etnilise kuuluvuse ja ametiühingu liikmeks olemise tõttu. „Oleme viimasel kahel aastal töötanud selle nimel, et õiguste rikkumine tooks kaasa reaalsed tagajärjed ning kannatanud saaksid hüvitise neile tekitatud kahju eest,“ märkis võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. "Diskrimineerimise eest reaalselt väljamakstavad hüvitised on oluline signaal tööandjatele, et inimeste õigusi tuleb töösuhetes väärtustada ja silmas pidada,“ rõhutas Sepper.
