Soomere: Pärnu olukord sõltub Liivi lahe veetasemest
"Seekord näitasid meie kolleegide mõõtmised meresüsteemide instituudis, et Liivi lahes oli veeetase 20 kuni 30 sentimeetrit madalam kui alguses prognoositi ning siis oli kohe päris selge, et selle uputuseni, mis esialgses prognoosis tuli, ei jõuta," rääkis Soomere. "Lisaks sellele, et Läänemeres oli vett lihtsalt vähem kui kümme aastat tagasi oli see torm märksa nõrgem. Kui 2005 oli Läänemere keskosas tuule keskmine kiirus 25, 26, 27 meetrit sekundis, siis seekord oli tuule kiirus 21, 22 meetrit sekundis. See on väga suur vahe," ütles ekspert "Aktuaalsele kaamerale". Tema sõnul on tormi tugevust võimalik mitu päeva täpselt ette ennustada. "Arvutimudelid on juba nii head, et seda, kas torm tuleb või mitte, teavad teadlased ette umbes seitse päeva. Seda kui tugev ta tuleb teatakse päris täpselt umbes kolm päeva ette ja see, kuhu torm enam-vähem täpselt tabab, on selge paar päeva ette," rääkis Soomere. Tema sõnul on sellegipoolest igal tormil oma iseloom. Keerulisem on Soomere kohaselt aga arvestada mere reaktsiooniga tormidele. "Eriti on see keerukus seotud Läänemere kujuga, mis on üsna sakiline ja sopiline, siin toimivad tormid natuke teistmoodi kui avaookeanil. Kui Pärnust rääkida, siis edelast tulevad tuuleb pressivad vee Liivi lahte ning seejärel, kui päris tormi südamik, kõige tugevam tuul kohale jõuab, siis hakkab see pressima vett edasi Pärnu poole,“ lisas Soomere. Tormi raskuskese ehk tugevate tuulte ala oli seekord kontsentreerunud Läänemere lõunapoolsele alale, Kuramaast ja Gotlandist lõuna poole. "Nii et kõva sahmaka said Kaliningradi ja Leedumaa rannad. Meist aga läks üle vaikne osa - tormi kergemapoolne osa," märkis ta. Jaga oma tormipilte aadressil minupilt.err.ee. Parimad tabamused avaldab ERR-i uudisteportaal galeriina.
