Inimesi sunnivad koduriigist põgenema konfliktid ja looduskatastroofid
Euroopale tähendavad maailma eri paigus toimuvad kriisid aga suurenenud sisserännet ning suurt Euroopa sisest migratsiooni. Probleeme on aga mujalgi. MTÜ Eesti Pagulasabi juht Kristina Kallas tõi saates "Uudis+" suurenenud migratsiooni põhjusena välja Euroopale lähedal aset leidvad konfliktid. Põhjusi on aga teisigi. Ta tõi näiteks looduskatastroofid, millest suur osa on tingitud kliimamuutustest. Surve Euroopale, eriti Vahemere riikidele põgenike vastuvõtmiseks, on suurenenud. Arutelu all on olnud küsimus, kas vastu peaks võtma kõik paadipõgenikud, mis võiks veel suurendada sisserändajate arvu. Samas aga ei saa ju jätta merehädas olevaid paadipõgenikke lihtsalt uppuma jätta. Kuigi just viimase kümne aasta jooksul on suurenenud sisserändajate hulk Euroopas, siis Euroopa pole maailmas kaugeltki suurima põgenike surve all, ütles Kallas. "Kõige rohkem põgenikke on riikides, mis on vahetult konfliktide naabruses, näiteks Liibanon, Jordaania ja Pakistan." 86 protsenti 50 miljonist põgenikust elab arengumaades, seega Euroopasse jõuab neist väga väike hulk seetõttu, et siia on väga raske saada. Kallase sõnul peaks olukorra leevendamiseks esmalt tegema kõik nende konfliktide lõppemiseks. Teiseks tuleks aidata nendel naaberriikidel toime tulla põgenikevooluga. Kallas rääkis, et parim on aidata põgenikke nende kodupiirkonnas, sest kodu lähedal on neil lihtsam hakkama saada. Kui aga olukord on selline, et kodus pole neil enam turvaline olla, tuleb kaaluda võimalusi põgenike mujale paigutamiseks. Inimesed siiski loodavad, et konflikt lõppeb ja nad saavad kodudesse naasta. Euroopas aga kardetakse, et need, kes kord siia on põgenikuna tulnud tahavadki siia jääda. Kallas kinnitas, et see osa, mis Euroopasse tuleb, siia enamasti ka jääb. ÜRO andmed aga näitavad, et kümned miljonid rändavad siiski ka koju tagasi. Inimesed saavad koju naasta üksnes siis, kui konflikt on lõppenud. Paraku kestavad maailmas mõned konfliktid juba pool sajandit. Birma, Palestiina, Iraak – seal on kas jätkuvalt probleemid või pole muudel põhjustel turvaline inimesi sinna tagasi saata. Erinevatest kriisikolletest asub meile kõige lähema Ukraina, kust oleks mõeldav vastu võtta põgenikke. Kristina Kallas ütles mõne päeva eest "Aktuaalses kaameras", et Ukraina kriisi puhul aitaks ehk see, kui sealt ajutiselt võtta siia elama teatud gruppe. Nendeks on näiteks lapsed, keda pole pideva ohuolukorra tõttu võimalik koolides normaalsetes tingimustes õpetada. Sageli kannatavad need lapsed ka posttraumaatilise stressi all ning vajavad tuge. Pole muidugi mõeldav tuua Eestisse 400 000 last, kuid mõeldav oleks nende hulgast aidata neidki, kes kõige haavatavamad, näiteks krooniliste haiguste käes kannatavad lapsed. "Meil on võimalik selekteerida neid kõige haavatavamaid ja neid aidata," ütles Kallas.
