Planeerimisseaduse muudatus lubab teha juurdeehituse ka detailplaneeringuta
Näiteks tekib seadusega riikliku eriplaneeringu võimalus, mis ei võimaldaks enam kohalikel omavalitsustel takistada Rail Balticu laadse üleriigilise taristu oma territooriumilt läbi viimist. Samuti võib tulevikus olla võimalik teha majale juurdeehitus ilma detailplaneeringuta, kui üldplaneeringu tingimused on täidetud. Planeerimisseaduse eelnõu on oluline, kuna see mõjutab ühelt poolt inimeste elukeskkonda ning sel on ka mõju riigi majandusedule, leiti "Reporteritunnis". Näiteks lähtuvad suurettevõtted investeeringuid tehes sellest, kuidas on ühes või teises piirkonnas tehtud planeeringud. Soomes on olemas juhtnöörid ettevõtetele, kus soovitatakse erinevaid arenduspiirkondi lähtuvalt sellest, kas firma soovib rajada vabrikut või loomemajanduskeskust. Sellel, kuidas oma elukeskkonda planeerime, on väga otsene mõju majandusele, leiab riigikogu liige Liisa Pakosta. Senised planeeringuid puudutavad seadused ei ole näiteks piiranud inimeste kolimist kohtadesse, kus tegelikult pole transpordiühenduste või keskkonnasäästu mõttes kuigi mõistlik elada. Taolisteks näideteks on ehitusbuumi aja n-ö põllu peale kerkinud elamurajoonid, kus puudusid teed, vajalik taristu, lasteaiad ja koolid. Taoline valglinnastumine omakorda suurendas liikluskoormust, sest vajalike teenuste ning töökohtade puudumise tõttu tuli sõita linna. Arutelu all olev planeerimisseadus võimaldaks näiteks sätestada selle, et arendused oleksid kooskõlas keskkonnasäästuga, et rohealad oleksid tasakaalus arenduste mahuga. See on nüüd välja toodud uues seaduseelnõus, rääkis eelnõu üks koostajatest Sandra Mikli justiitsministeeriumist. Tema selgitusel muutub natuke lihtsamaks planeerimis detailplaneeringu koostamise kohustus. Seda on tasakaalustatud projekteerimistingimuste andmisega. Sisuliselt tähendab see, et kui soovida oma kinnisasjal ehitada või laiendada hoonet, on seda võimalik teha ilma detailplaneeringuga. Kui olemasolev üldplaneering lubab ehitada näiteks majale kolm korrust, võibki seaduseelnõu kohaselt seda teha. Arvestada tuleb juba olemasolevat keskkonda ja hoonestuslaadi. Riigi jaoks väga oluliste ehitiste ja rajatiste puhul lubab seaduseelnõu kehtestada eriplaneeringu. See omakorda tähendab, et kohalikul omavalitsusel ei pruugi olla otsustusõigust planeeringu tegemisel.
