Eestis on kuritegevus kümne aastaga vähenenud kolmandiku võrra
Kokku registreeriti eelmisel aastal 37 787 kuritegu ning taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel on tapmiste ja mõrvade arv ning ka perevägivalla osakaal nendes kuritegudes on oluliselt langenud. Vägivallaga seotud kuritegusid registreeriti mullu 7489, mis on kuus protsenti vähem kui 2013. aastal. Justiitsministeeriumi ohvriuuringu kohaselt puutub vägivallaga aastast kokku 1-3 protsenti elanikkonnast ning hinnanguliselt 40 protsenti kannatanutest teavitab sellest ka politseid. Tapmiste ja mõrvade hulk vähenes perevägivalla juhtumite arvel Tapmisi registreetiti eelmisel aastal 42, millest 10 olid tapmiskatsed ning 13 mõrva, millest üks oli mõrva katse. Oluliselt oli tapmiste ja mõrvade hulgas langenud perevägivallaga seotud juhtumite osakaal ehk esialgsete andmete järgi oli neist perevägivallaga seotud neljandik ehk 10 juhtumit, samas kui 2013. aastal oli see suhe kolmandik ehk 19 juhtumit. Statistika näitab, et tapmiste ja mõrvade arv on vähenenud perevägivallatapmiste arvelt. 2014. aastal registreeriti kokku 2721 perevägivalla juhtumit, mis tähendab, et perevägivalla kuritegude arv on jäänud 2013. aastaga samale tasemele. Jätkuvalt pannakse 2/3 perevägivallajuhtumitest toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel, vanemad laste vastu 16 protsendil juhtumitest ja lapsed vanemate vastu 10 protsendil juhtumitest. Üle poolte kõigist kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod, millest omakorda suurim osa on vargused. Varguseid registreeriti eelmisel aastal 15 738 ning nende arv vähenes võrreldes 2013. aastaga neli protsenti. Kuritegude lahendamine varasemate aastate tasemel Eelmisel aastal lahendati veidi enam kui pooled registreeritud kuritegudest ning sealhulgas lahendati kolmandik vargustest. Üldiselt on lahendamiste protsent jäänud varasemate aastate tasemele. Kohtusse saadeti 8700 ning esimeses astmes mõisteti süüdi 7670 ja õigeks 87 isikut. Kuritegevus on tõusnud 87 kuriteoliigis Eelmisel aastal suurenes registreeritud kuritegude arv 87 kuriteoliigis, vähenes 113 ja jäi samaks 171 kuriteoliigis. 2013. aastal suurenes kuritegevus 108 ja vähenes 83 liigis. Registreeritud kuritegude üldarv langes kaheksas maakonnas ning tõusis kuues maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Põlvamaal ehk 23 protsenti, Võrumaal 22 protsenti ning Läänemaal 14 protsenti. Võrreldes 2013. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Saaremaal ehk 20 protsenti, Hiiumaal ja Tartumaal ehk mõlemas maakonnas seitse protsenti.
