Majandusekspert: laenamislainega tuleks kaasa minna, sest muidu me toetame teisi, mitte iseennast
Üle-eelmisel nädalal otsustas Euroopa Keskpank, et ostab iga kuu pooleteise aasta jooksul 60 miljardi eest eurotsooni liikmesriikide võlakirju. Heido Vitsur sõnas saatele "Uudis+", et Eesti olukord on teiste eurotsooni riikidega võrreldes eriline. "Eesti on vist ainuke, kellel võlakirju ei ole, seega jutt saab olla ainult Eesti karistamisest. Raske öelda, kas see just karistamine on, aga selge see, et oleme erandlikus olukorras. Teised riigid saavad teha nii nagu on kavandatud, aga meie hästi ei saa," ütles ta. See, kas Euroopa Keskpanga otsus osutub Eestile karistuseks või mitte sõltub tema sõnul sellest, kui mõjusaks see meede osutub. "Siin lahknevad arvamused seinast seina. Ühendriikides sellisel meetmel mingisugune positiivne mõju oli, aga kas Euroopas on, see on omaette küsimus. Kaudselt on selle mõju Eestile ikkagi positiivne – kui Euroopal paremini läheb, siis mingisuguse lõtkuga peaks see jõudma ka siia, kuigi me ostame teiste võlakirju ja anname teistele raha" rääkis Vitsur. Ta lisas, et Eestil on probleeme investeerimisraha ratsionaalse paigutamisega – Eesti ei oska kulutada nii, et see meile teeniks ja meid rikkamaks teeks. "See probleem on meil väga halvasti läbi töötatud. Kui vaadata kui palju me oleme selliseid paraadehitusi teinud, siis me oleme teadusrahad pannud betooni, meil on ilusad majad, aga teadustulemit, mida rahaks muuta on vähe tulnud ja ei paista ka praegu tulevat," lausus Vitsur. Riigi võlakirjad distsiplineerivad tema sõnul riike ning võlakirjaturul annavad investorid riigi poliitikale hinnangu. See on üks põhjus, mis Eesti võiks Vitsuri hinnangul laenamislainega kaasa minema. "Me saaksime väga turumajandusliku hindaja oma riigi tegevustele – siit on mingi kasu. Lisaks me peame arvestama sellega, et Euroopa jääb astuma oma samme ja Eesti erandlikkusega ei arvesta. Kui me ei taha, et me peaks käsukorras teiste võlakirju ostma, siis me peame selle rahapoliitikaga kaasa minema ja püüdma sellest saada mingit kasu või siis oma kahju minimaliseerima," ütles ta ja lisas, et kui me laenamisega kaasa ei lähe, siis me toetame lihtsalt teisi riike. "Aga kui me hakkaks selle rahaga ehitama Saaremaa ja mandri vahelist püsiühendust, siis on parem juba toetada mõnda teist riiki," lõpetas Vitsur.
