Keskkonnainspektsioon vajab oma töö tõhustamiseks seadusemuudatusi
Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov tõi näiteks eelmisel kevadel Murastes avastatud rannikureostuse juhtumi, kus inspektsioonil õnnestus laeva kindlustaja käest kahju tekitamise eest hüvitist saada. "Tegelikult oleks hea, kui me saaksime koondada ühe organisatsiooni kätte kogu Eestis tekkinud võimalik kahju," ütles Volkov "Aktuaalsele kaamerale". See aitaks kokku hoida advokaadikulude pealt. Lisaks sooviks keskkonnainspektsioon õigust teha kontrollmüüki, et ohjeldada ebaseaduslikku metallikokkuostu. Jäätmete valdkonnas on veel probleemiks pandipakendite sissevedu Lätist, mille eest pole tegelikult panti tasutud ja ebaseaduslik autoromude sissevedu. Võrreldes kümne aastaga, on keskkonnarikkumiste arv vähenenud kolm korda. Näiteks 2004. aastal registreeris keskkonnainspektsioon 7500 rikkumist. Eelmisel aastal tuvastati ligi 3000 õigusrikkumist, mille esikolmiku moodustasid kalapüügiseaduste rikkumised - 1625 juhtu, järgnesid jäätmeseaduse ja looduskaitsenõuete vastu eksimised. Inspektsioon viis ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks möödunud aastal läbi kaks suurt reidi - Narva jõel kontrolliti silmutorbikute seaduslikkust ja jõest eemaldati 15000 torbikut ning Peipsi järvel kontrolliti kalavõrkude tähistamist. Kalapüük on ka sel aastal inspektsiooni erilise tähelepanu all, samuti pööratakse suuremat tähelepanu välisõhu normidele.
