Pikaajaline elamisluba on üle 170 000 Eesti elanikul
2014. aastal esitas pikaajalise elaniku elamisloa taotluse 847 inimest. Nende seas oli kõige rohkem Venemaa kodanikke – 552, määratlema kodakondsusega inimesi – 166, Ukraina kodanikke oli 60 ja USA kodanikke 17. Tänavu jaanuaris lisandus veel 104 sellist taotlust, neist 64 tulid Venemaa kodanikelt. "Pikaajalise elaniku elamislubade arv on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Mõningane vähenemine on eelkõige seotud Eestist lahkumise või Eesti kodanikuks saamisega," selgitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) välismaalastetalituse juhataja Liis Valk. Kõige rohkem on pikaajalise elaniku elamislube Venemaa kodanikel – 86 375. Pikaajaline elamisluba on 78 596 määratlemata kodakondsusega Eesti elanikul (möödunud aasta alguses oli see arv 81 269). Uue aasta alguse seisuga oli pikaajalise Eesti elaniku elamisluba 4107 Ukraina kodanikul ja 1252 Valgevene kodanikul. Neile järgnevad USA – 162 kodanikku, Aserbaidžaan – 133, Armeenia – 118 ja Gruusia – 75. Tähtajalisi elamislube väljastas PPA mullu 4060, lisaks pikendati veel 4803 tähtajalist elamisluba. "Peamiselt tullakse Eestisse perekondlikel põhjustel näiteks Eesti elanikuga abielludes või siin töötamiseks. Samuti on levinud põhjused õppimine ja ettevõtlusega tegelemine," sõnas Valk. Kõige rohkem anti tähtajalisi elamislube töötamiseks Ukraina kodanikele – 710, Venemaa kodanikele – 173, USA – 80, India - 38, Valgevene – 31 ja Hiina – 22. Õppimiseks said tähtajalise elamisloa kõige sagedamini Venemaa kodanikud – 141, Ukraina – 86, Gruusia 78, Nigeeria – 71. "Mullu hakkasid Nigeeria kodanikud varasemaga võrreldes aktiivsemalt taotlema elamislube õppimiseks, see on uus trend," lisas Valk. Tema sõnul õppis märkimisväärne osa neist enne Eestisse asumist Ukrainas. 2015. aasta jaanuaris on PPA-le esitatud 272 tähtajalise elamisloa taotlust, neist 85 Ukraina ja 84 Venemaa kodanikelt ning 48 määratlemata kodakondsusega inimestelt. Liis Valk tuletab meelde, et juhul, kui Eesti elamisloaga välismaalane viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aastas, peab ta oma eemalviibimise PPA-s registreerima, et elamisluba säilitada. Eemalviibimise registreerimise taotluse võib esitada isiklikult teeninduses või posti teel. Põhjuseks võivad olla õpingud, töö, ajateenistus või muu ajutine põhjus. Eemalviibimist saab registreerida ainult etteulatuvalt ja mitte rohkem kui 2 aastaks korraga. Registreeritud perioodi jooksul Eestist eemalviibimist loetakse kui Eestis elatud aega.
