Vähemalt kolmandik nutiseadmete omanikest ei kasuta ekraanilukku
Uuringu kohaselt kasutatakse nutiseadmeid igas teises Eesti peres. Umbes pooled nendest võtavad aeg-ajalt midagi ette oma nutitelefoni või tahvelarvuti turvamiseks, kuid üldiselt jääb teadlikkus madalaks. Ja isegi kui ohte teadvustatakse, siis igapäevases käitumises see ei kajastu, vahendasid ERR-i raadiouudised. Sihtasutuse Vaata Maailma juhi Kristi Kivilo sõnul on lastele jäetud seadmete kasutamisel üsnagi vabad käed. Kuue kuni kaheksa aastastest lastest on pea neljakümnel protsendil oma nutitelefon. Pigem kardetakse telefoni, kui selles leiduva info võõrastesse kätesse sattumist. "Lapsed arvavad, et kõige suurem oht on selles, et nutiseade kahjustab silmi, nutiseadet peab hoidma turvaliselt ja nutiseadmele ei tohi näiteks vett peale valada. Ja neljandik oli teadlik ka sellest, et nutiseadmes liiguvad viirused ringi. Ligi 90 protsenti vastanutest ütles, et nad hoiavad oma nutiseadet enda lähedal. Füüsiliselt nad seadet küll turvavad, aga vähemalt kolmandik vastanutest ei kasuta ekraanilukku, mis peaks olema elementaarne, sama elementaarne kui autosõidul näiteks turvavöö kasutamine," rääkis ta. Kristi Kivilo tuletas meelde, et juba ammu ei ole telefon ainult helistamiseks. Läbi telefoni pääseb ligi meili ja sotsiaalmeedia kontodele, kontaktidele. Tihti küsivad ka allalaetavad rakendused ligipääsu infole, mida tegelikult andma ei peaks. "Rakendused on need, mis nutiseadme toredaks teevad, teevad elu palju mugavamaks ja mõnusamaks. Samas peab rakendusi alla laadides tähelepanelik olema. Peab jälgima, milliseid andmeid ja milliseid ligipääsuõigusi see rakendus küsib. Kas ta tahab kasutada sinu kaamerat, mikrofoni, sinu kontaktandmeid, kas sa lubad näiteks postitada sellel rakendusel sinu nimel sotsiaalmeediasse või mitte. Kui kas või taskulambirakendus näiteks küsib ligipääsu sinu kontaktandmetele, siis mis ta tegelikult nende kontaktandmetega pihta hakkab – neid andmeid saab rakenduse arendaja siis teistele pakkuda," lisas Kivilo. Ta soovitas rakendusi alla laadida ametlikest poodidest. Veebikonstaabel Andero Sepp tõi näite, kus turvamata telefonist sai alguse lugu, mis nõudis kriminaalpolitsei sekkumist. "Üks näide, kus kasutati kurjasti ära seda, et telefon ei olnud korralikult turvatud – noormees jättis oma telefoni lohakile, sõbrad võtsid nutitelefoni, arvasid et teevad nalja, võtsid tema Facebooki konto ja kirjutasid sinna, et poiss läheb järgmisel hommikul kooli ja hakkab seal tulistama. Lõppes see sellega, et hommikul läks kriminaalpolitsei poissi kinni pidama ja hiljem selgus, et sõbrad olid lihtsalt lolli nalja teinud," rääkis ta.
