Alates tänasest saab hädaabinumbril 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid
Ühele hädaabinumbrile üleminek loob eeldused, et häirekeskuse töösaalides muutub hädaabikõnedele vastamine ja abi väljasaatmine kiiremaks ja täpsemaks, mis kiirendab ka abi kohalejõudmist. Numbril 112 on abi kutsumine inimesele lihtsam ja kiirem ehk kriitilises õnnetuse olukorras ei kulu aega mõtlemisele, millist abi ja milliselt numbrilt kutsuda ning ei pea tegema mitut kõnet erinevatel numbritel, kui on vaja appi näiteks kiirabi ja politseid. Numbril 112 vastab häirekeskus igale hädaabikõnele ükskõik kust Eestimaa paigast kiiresti, tavaolukorras ei ole kõnede ootejärjekorda, sest vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises häirekeskuse piirkondlikus keskuses. Hädaabinumbril 112 helistaja käsutuses on sisuliselt Eesti kogu hädaabikõnedele vastamise võimekus ning helistaja asukoha positsioneerib häirekeskus kohe kõne ajal digikaardil ning määrab helistaja asukohakirjeldusi ja digikaardi otsinguvõimalusi kasutades võimalikult täpselt abivajaja asukoha. Kui inimene kutsub politseid nüüd numbrilt 112, vastab häirekeskus kõnele kiiremini ning annab politseile edasi täpsema asukohainfo patrulli väljasaatmiseks. Koostöös politsei- ja piirivalveameti ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT) on kavas digikaardisüsteemiga liita ka politsei, kes kasutab täna eraldiseisvat kaardirakendust. Numbrile 110 helistajad suunatakse veel pikema aja jooksul automaatselt numbrile 112 ning keegi ei jää abita, kui ta helistab numbrile 110. Inimestele jääb pikem ja mõistlik aeg ühe hädaabinumbri 112 teadvustamiseks. Peale pikemat üleminekuaega kaob number 110 kasutusest. 11. veebruar on Euroopa 112 päev, mil kõigis Euroopa Liidu riikides tõstetakse inimeste teadlikkust hädaabinumbrist 112 ning parandatakse seeläbi abi kättesaadavust. 112 on hädaabinumber kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks kogu Euroopa Liidus. Eesti tähistab Euroopa 112 päeva sel aastal üleminekuga ühele hädaabinumbrile 112.
