Eesti päritolu või kodakondsusega inimesi elab Euroopa riikides ligi 60 000
Soome statistikaameti viimaste aastate andmed näitavad, et 2011. aastal oli Eesti kodakondsusega sisserändajaid üle 5000, 2012. aastal üle 6400 ja 2013. aastal ligi 6300 ehk tänaseks on loendusaegne arv oluliselt suurenenud, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Anu Tõnurist statistikablogis. Riikide rahvaloenduste andmeil elab üle 1000 Eesti kodaniku veel Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Norras, Iirimaal ja Taanis. Paljud Eesti kodanikud on oma praegusesse elukohariiki saabunud elama hiljuti ehk 2000. aastal või hiljem ning Eesti kodanik ja Eestis sündinu võis praegusesse elukohariiki saabuda elama ka mujalt riigist, mitte tingimata Eestist. Näiteks Horvaatias, Maltal, Islandil, Norras, Šveitsis, Sloveenias, Hispaanias ja Belgias moodustavad 2000. aastal ja hiljem sinna elama saabunud Eesti kodakondsusega inimesed üle 90 prostendi kõigist seal elavatest Eesti kodanikest. Kõikides riikides (v.a Norra) elab Eesti kodakondsusega naisi rohkem kui mehi. Vanuseline jaotus näitab, et välisriigis elavad enamasti parimas tööeas inimesed. Näiteks Itaalias, Norras, Rootsis, Saksamaal ja Soomes on üle 40 protsendi seal elavatest Eesti kodakondsusega inimestest vanuses 30–49. Samas leidub üksjagu riike, kus elab rohkem nooremaid inimesi. Näiteks Inglismaal, Taanis ja Prantsusmaal moodustavad just 15–29-aastased 40 protsenti kõigist seal elavatest Eesti kodakondsusega inimestest. Võib arvata, et noorte mujal elamine on tihti seotud ka välisriigis õppimisega. Eesti sünniriigiga inimesi loendati erinevates Euroopa riikides veidi enam kui 70 000. Eestis sündinuid elab arvuliselt enim Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Maltas, Norras ja Belgias moodustavad 2000. aastal ja hiljem sinna elama asunud Eesti juurtega inimesed 90 protsenti kõigist seal elavatest eestlastest.
