Uuring: kuni pooled palgatöötajatest võivad pensionieas sattuda vaesusesse
Eestlaste pensioniteadlikkus on madal, ootused esimesse ja teise sambasse kogunevale pensionile suuremad kui tegelikkuses ja regulaarselt säästab pensioniks vaid kaks inimest kümnest, selgus SEB tellitud ja TNS Emori läbiviidud uuringust. Vaid 23 protsenti küsitletutest teab, kui suur saab olema nende pension, vahendasid ERR-i raadiouudised. "Loodetakse seda, et esimene ja teine pensionisammas kokku garanteerivad vähemalt poole sissetulekust, mis oli enne pensionile jäämist. Tegelikult me näeme, et see ei saa enam olla üle 40 protsendi. Veel huvipakkuvam võib olla on see teadmine, et inimesed loodavad, et pension võiks olla lausa 90 protsenti sissetulekust. Küsimus on see, kuidas suur erinevus plaanitakse katta," rääkis SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas Valdav osa küsitletutest loodab tulevikus pensionile lisa saada eraettevõtlusest, kinnisvara müügist või säästudest ja investeeringutest. 44 protsenti arvestab perekonna toetusega. Pisut üle 80 protsendi küsitletutest loodab jätkata pensionieas töö tegemist. Samas näitas vastselt pensionile jäänud inimeste seas läbiviidud küsitlus, et reaalselt jätkas töötamist vaid 39 protsenti. Üle poole alternatiivsetele pensioniallikatele lootjatest ei ole siiski konkreetseid samme pensioniea sissetulekute suurendamiseks astunud. SEB elu-ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holsti hinnangul on alternatiivide olemasolu hea. "Absoluutselt me ei taha väita, et kolmas sammas on see ja ainus ja õige. Lihtsalt kolmandas sambas on tänuväärne maksusoodustus inimestele ja seda on lihtsalt mõistlik ära kasutada," sõnas ta. Pensioni kolmas sammas, mis tagaks vähemalt 60 protsenti pensionieelsest sissetulekust, pole inimeste seas populaarsust kogunud. Uuringu kohaselt võivad kuni pooled palgatöötajatest pensioniea saabudes sattuda vaesusesse. "Tulevikumured pannakse kõrvale, olevikumurede pakett võib olla nii suur, et ei jätku sellest tulevikumakseks. Siin ongi küsimus, et mida me süsteemis peame muutma, et me saaks kännu tagant minema. Et nendes sihtrühmades, kus vaesuse piirile sattumine on kõige suurem, leiaksime väljapääsu, et me suurendaksime makseid tuleviku tarbeks," lausus Holst. Praegu panustab töötaja pensionisse neli protsenti tööandjatest. Indrek Holsti hinnangul võiks tulevikus olla tööandjapensioni osakaal hoopis suurem. Ka riik võiks tööandjana panustada näiteks oma madalapalgaliste kultuuritöötajate pensionimakstesse. "Tööandjate kaasamine ja täiendava soodustuse leidmine tööandjate maksete jaoks, et saada nullpunktist minema – see on võib-olla isegi kõige valutum stsenaarium," lisas Holst.
