Riigikontrolli peakontrolör: riigiasutuste tellitud uuringuid ei kasutata otsuste tegemisel
Riigikontrolli audit selgitas, et tellitud uuringuid on otsuste langetamisel vähe kasutatud, lisaks leiti, et uuringute kättesaadavuse parandamiseks tuleks luua üleriigiline uuringute andmebaas, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kolme aasta jooksul on riigiasutused tellinud üle 1300 uuringu, mis teeb enam kui 400 uuringut aastas. Riigikontrolli analüüs näitas, et tellitud uuringuid kasutatakse poliitikakujundamisel vähe. "Riigikontrolli audit näitas, et paljudel juhtudel tegelikult riigi tellitud uuringuid ei kasutata otsuste tegemiseks või poliitika kujundamiseks, tihti need tellitakse lihtsalt taustainfona probleemist või valdkonnast paremaks arusaamiseks," märkis peakontrolör Tarmo Olgo. Lisaks selgus, et nii riigiasutustel kui ka avalikkusel on keeruline tellitud uuringuid leida või teada saada, milliste uuringute tellimine on kavas. Ühtne register riigil puudub. "Üks näide on haridus- ja teadusministeeriumilt, kus ühe ja sama valdkonna kohta siis haridus- ja teadusministeerium ministeeriumina ja siis selle valdusalas olev üks sihtasutus tellisid sarnase teema kohta eraldiseisvalt ühel ajal uuringu," tõi välja Olgo. Ilmnes ka juhtumeid, kus uuringud jäeti avalikustamata, kuigi seadus seda nõuab. Põhjustena öeldi, et uuring oli tellitud asutuse sisemise töökorralduse tarbeks, kuid avalikustamata jätmist õigustati ka poliitiliste põhjustega. Näiteks ministri sooviga avalikustada uuring sobival hetkel. Samuti selgus, et riigiametnikud ei oska uuringut tellides tihtipeale sõnastada, mida nad teada tahavad. Riigikontrolli soovitus oli, et ametnikud mõtleks paremini läbi, miks nad uuringuid tellivad, kuid esmajoones peaks riigis olema võimalik ühest kohast leida kõiki maksumaksja raha eest tellitud uuringuid.
