Eesti punane raamat saab 2018. aastaks uuendatud
Ohustatud liikide punane nimestik, nagu ütleb nimigi, annab ülevaate ja hinnangu teatud piirkonna haruldaste või ohustatud liikide seisundist. Trükitud kujul tuntakse seda punase raamatu nime all, vahendasid ERR-i raadiouudised. Selliste raamatute koostamine algas poolsajandi eest. Eestis anti esimene populaarteaduslik punane raamat välja 1982. aastal. Sellest ajast peale on meil umbes iga kümne aasta tagant punast nimestikku ajakohastatud. Viimati tehti seda aastal 2008 ning keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõuniku Hanno Zingeli sõnul on praegu just õige aeg valmistuda selle kümnendi ülevaateks, mis peaks valmima 2018. aastaks. "Võib öelda, et igal korral – neli korda on seda nüüd olnud – on käsitletavate liikide ja ka liigirühmade arv kasvanud, mis on võetud analüüsile ning mille seast rohkem ohustatud ja vähem ohustatud liigid leitakse. Ütleme nii, et meie looduse parema tundmaõppimisega ja kirjeldamisega on suudetud minna süvitsi edasi," selgitas ta. Punased raamatud annavad olulise ülevaate keskkonnaseisundist ja nendest ohtudest ja probleemidest, millega tuleb tegeleda ning on ka teaduslikuks aluseks ühe või teise liigi kaitse alla võtmiseks. "Siin tuleb rõhutada, et punase nimestiku ohustatud liigid ei ole automaatselt kaitse all," lisas ta. Muide, liikide olukord ei muutu alati ainult halvemuse poole. Viimastel kümnenditel on paranenud näiteks meie valge toonekure ja sookure käekäik. 1982. aasta punases raamatus oli kaitsealuse liigina märgitud ka pruunkaru, kuid tema arvukus on suurenenud ja praegu karu enam Eestis looduskaitse all ei ole. Punased nimestikud ei anna aga ülevaadet mitte ainult loomariigi seisust, vaid käsitlevad ka taimi, seeni, baktereid ning protiste. Kui võtta arvesse ka väiksed mikroliigid, siis arvatakse, et Eestis elab üleüldse umbes 40 000 liiki, kuid kirjeldatud on neist siiani vaid umbes 26 000.
