EV100 kutsub inimesi üles juubeli puhul riigile kingitust tegema
Kui korralik eesti pulm kestab kolm päeva, siis vabariigi sünnipäev kolm aastat – 2017. aasta aprillist kuni veebruarini 2020, et võtta kokku vabariigi vahetu sünnilugu, vahendasid ERR-i raadiouudised. Eks igaüks võib vaadata, mis ajaloosündmused kumbagi otsa tähistavad. Eesti Vabariik 100 juhtrühma juht Toomas Kiho sõnul on pidustuste eesmärk keskenduda mineviku kõrval tulevikule. "Mõtteline kese on ikkagi see, et me ei meenuta mitte ainult seda, mis on olnud saja aasta tagustes aegades, mis on ka väga oluline, aga niisama oluline või tähtsamgi on osata teha meil olevikus õigeid otsuseid, et meil oleks tulevikus hea elada," sõnas ta. Tulevikku vaatav on ka sünnipäeva-aasta kandev idee – koos tegemine. Sünnipäevalapsele, eriti nii väärikas eas olevale on ju vaja kinki ning selle asemel, et korraldada rahvale osalemiseks rida uhkeid üritusi, koosneb tähistamine kingitustest, mida me kõik ise teeme. "Me nägime toimkonnas võimalust, et tegelikult juubeliks ära teha mõned asjad, mida me oleme aastaid edasi lükanud või ei julgenud teha, pole söandanud teha. Selle suunaga, et nendest kingitustest oleks ka kasu tulevikus, et ta ei oleks lihtsalt üks õhupall, mille sa katki torkad, vaid et see jätaks kestvama jälje ja oleks ka kümne aasta pärast tore. Me ei räägi ainult objektidest, me räägime erinevatest kogukondlikest ettevõtmistest, loodusest, tervisekäitumisest," rääkis korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. Mõnigi projekt on juba käima läinud, nagu näiteks „Eesti 100 tamme“, „Hea avalik ruum“ arhitektide liidu eestvedamisel ehk väikelinnade südame taas inimestele meeldivaks kujundamine ning teatrite hiiglaslik ühisprogramm "Sajandi lugu". Täna lisandus sellele muinsuskaitseameti üleskutse anda märku vaatamisväärsusest ehk aardest, mis kohalikule kogukonnale või ka perekonnale on väga tähtis, kuid ei pruugi leiduda üheski nii-öelda ametlikus nimekirjas. "Näiteks tänapäeval kui sa küsid sõbra käest – ma hakkan Tartusse sõitma – ütle mulle mõni hea peatuskoht, kus ma võiksin peatuda või söömas käia, ei sõida ju kaks tundi järjest. Põhjaka mõisa alati soovitatakse, viikingite küla, siniallikad – hakata mõtlema ühe tee peale, mida inimesed läbivad aastas päris mitu korda, et mis on need paigad seal teeääres, mis on need aarded, mida võiks avastada," rääkis muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Margit Pulk.
