Viimsis osales Marienburgi lahingu sõjamängus üle 80 ajaloohuvilise
Kärarikkas sõjamängus osales üle 80 sõjaajaloo mängija Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ja Venemaalt, vahendas "Aktuaalne kaamera". Enne taganemist olid punased ohtrasti sõjasaaki riisunud ning ootasid killavoori, millele see laadida. Killavoori asemel saabusid aga hoopis soome vabatahtlikud Põhja poegade pataljonist, kes asusid vastast mõisast välja kõrvetama. Lahingu lõpupoole liitusid soomlastega laiarööpmelise soomusrongi nr 2 võitlejad. Soomusrongi nr 2 kutsuti seejuures koolipoiste rongiks, sest suurem osa võitlejaist olid koolipoisid. Pealtvaatajad said pärast sõjamängu varustust ja relvi uudistada. Igasuguseid huvitavaid üksikasju puistasid ajaloo elustajad lausa käisest. "Meie siin oleme soomusronglased ja kõige rohkem tsiviilriietust oligi soomusronglastel, kuna sinna võeti esimese mobilisatsiooniga vabatahtlikke, kes paljuski koosnesid koolipoistest. Sellest tsiviilriietuse ja sõjaväevormide segu," selgitas Saaremaa sõjavara seltsi juhatuse liige Margus Sinimets. Üks selline arhiivist väljavõetud huvitav nüanss, mida veel eestlastele algusperioodil jätkus, oli see, et 50 000 ruutmeetrist saksa presendist õmmeldi meestele seljakotte ja tohutus koguses padrunitaskuid. See oli ainuke esimese otsa varustus, millest ei olnud puudust. Marienburgi lahing valiti esitamiseks, sest see toimus ajalooliselt samal kuupäeval 1919. aastal. Põhja poegade ülem oli vastuoluline oberst Hans Kalm - Viljandimaalt pärit soome ohvitser, kes juhtis Paju lahingut ning osales ka Valga vabastamises.
