Riigi osalus ettevõtetes on langustrendis
Porgand kirjutab ministeeriumi blogis, et seda suunda on teadlikult hoitud, eelkõige muutuvatest vajadustest ja majandussektorite arengustest lähtuvalt. Samas on tema sõnul riigil põhjuseid piiratud hulga riigiettevõtete omamiseks, näiteks tulu teenimise eesmärgist julgeoleku tagamise ja muu avaliku huvini, kus erasektori oma initsiatiiv on tagasihoidlikum. Riigile kuuluvate äriühingute tegevust suunatakse üldistest põhimõtetest lähtuvalt, kuid iga konkreetne ettevõtete vajab oma eesmärki ning omanikuootusi ja nende väljatöötamisele on ka suund võetud. "Riigi osalus ettevõtluses on ka pärast masserastamise lõppemist 1990. aastate lõpus pidevas dünaamikas. Riigiasutusena toiminud üksuseid muudeti äriühinguteks ning jätkus osaluste müümine. Mõningane osaluste numbriline stabiilsus tekkis alates 2009. aastast, kuid ka seejuures on igal aastal toimunud muutused – tegevusefektiivsuse tõstmiseks ühendati väikesed ühingud, müüdi mittestrateegilisi osalusi ja regulatsioonidest tulenevalt korraldati ümber ettevõtete tegevust," selgitas Porgand. Tema sõnul on riik valinud eraõigusliku juriidilise formaadi spetsiifiliste avalike teenuste pakkumiseks seetõttu, et tegevuse või ettevõtte piisava "küpsuse" korral oleks võimalik kaasata tegevusse erasektor.
