Riik ostab Sindi paisu
Juba mõne aasta pärast on pais osaliselt lammutatud ja ümber ehitatud ning kalad pääsevad ülesvoolu kudema, vahendas "Aktuaalne kaamera". 1834. aastal Sindi kalevivabriku tarvis rajatud Sindi pais ehitati 1970-ndatel aastatel kõrgemaks. Aga juba 19. sajandil paisu rajamise järel sai ülesvoolu elav rahvas aru, et kala on kadunud. Nii on see mure juba igivana. Kõige tulisemaid vaidlusi on aga peetud sellel sajandil, kui paisu omanikuks saanud AS Raju soovis hakata sinna hüdroelektrijaama ehitama. Nüüd peaks vaidlustega lõpp olema. "On arvutatud välja, et Pärnu jõest hakkaks laskuma merre igal aastal umbes 50 000 noort lõhet näiteks. Kõik nad kudemisikka ei jõua, aga jõuab umbes 20 protsenti. Juba Carl Robert Jakobson omal ajal kirjutas, et peale paisu ehitamist on kala ära kadunud," märkis kalateadlane Meelis Tambets Tambets ütles, et peatselt hakkavad Paide ja Türi inimesed nägema merest tulevat kala. Ja seda on siin tohutult, näiteks jõesilm, meriforell, siig, meritint - neil kõigil on ära võetud võimalus üles rännata. Aga kõrge pais pole kalastajatele sugugi ohutu. "Siia on jäänud päris mitmed inimelud ja täna on nüüd võimalus ümber kujundada see koht ikkagi turvalisemaks, inimsõbralikumaks ja loodussõbralikumaks," ütles keskkonnaminister Mati Raidma. Kuidas riik paisu ümber kujundama hakkab, pole veel täpselt otsustatud. Valida on kahe keskkonnamõjude hindamise protsessi käigus heaks kiidetud variandi vahel. "Üks nendest variantidest näeb ette, et paisu keskossa tekitatakse selline avaus ja luuakse sinna kalaramnp, selline laugem tee, kust kalad saaks üles liikuda. Ja teine lahendus tähendaks siis seda, et paisu kõrgus võetakse poole võrra madalamaks," selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Ulvi Päädam. "Pärnu jõgi on llisaks sellele, et ta on ülioluline jõgi Eestimaale, on ka Euroopa Liidu Natura 2000 looduskaitsevõrgustiku oluline osa. Nii et on väga paslik kasutada ka Euroopa Liidu looduskaitsevahendeid Pärnu jõe elustiku, Pärnu jõe seisundi parandamiseks," lausus leskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel. Tööd Sindi paisul loodab riik lõpetada kahe või kolme aastaga. Algust tehakse nendega juba tänavu.
