"Aktuaalne kaamera" käis Põõsaspeal linde loendamas
Eesti mandriosa läänepoolseim tipp, Põõsaspea neem, on haruldane paik maailmas, sest tuhandetel ruutkilomeetritel Siberis pesitsenud miljonid arktilised linnud lendavad just siit seitsme kilomeetri laiusest nõelasilmast läbi. Nii et nende vaatlemine on suisa lust. Iga viie aasta tagant toimuv suur linnuloendus aga kõikide liikide puhul põhjust lustipeoks ei anna. "Võib öelda, et need, kes seal lagedal tundral pesitsevad, neil läheb sandisti, aga need, kes pesitsevad taigas või parasvöötmes, neil läheb mõnevõrra paremini. Üleüldse need lõunapoolsemad liigid, nende arvukus kasvab, aga siis põhjapoolsemate liikide arvelt," ütles ornitoloog Margus Ellermaa ja lisas, et umbes 50 protsenti arvukuse muutustest põhjustab kliima soojenemine. Läänemerel teevad arktiliste lindude elu raskeks eutrofeerumine ehk põllumajandusväetiste vette sattumise mõjul tekkiv veetaimede vohamine ja muidugi naftareostus. Eelmisel aastal juba kolmandat korda toimunud loendus näitas, et alates 2004. aastast on kõige rohkem langenud kolme linnuliigi arvukus. Need on punakurk-kaur, aul ja tõmmuvaeras. Loendusandmed on rahvusvaheliselt kasutatavad ja ka Põõsaspealt kogutud andmetel on juba olnud oluline roll mitmete seadusemuudatuste juures. "Näiteks 2009. aasta andmeid on kasutatud ka rahvusvahelise looduskaitseliidu punase raamatu liiginimestike korrigeerimisel, justnimelt auli osas. Need andsid lisateavet, milline see auli populatsioon tegelikult on ja need andmed toetasid seda otsust, mida liit tegi – auli ohustatuse kategooriat on tõstetud," rääkis Eesti Ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees. Eelmisel aastal vaadeldi Põõsaspeal nelja kuu jooksul ligi 1,9 miljonit rändlindu. Loodetavasti on 2019. aasta suureks loenduseks nii mõnelgi linnuliigil läinud elu praegusega võrreldes paremaks.
