Keskkonnainspektsioon: suurimad ohud veekeskkonnale on fosfor ja lämmastik
Oleme harjunud teadmisega, et meil on palju puhast vett ja hoitud loodus, vahendasid ERR-i raadiouudised. Loodus ise ennast alati parandada ei suuda ja meil on ministeeriumi kinnitusel protsesse, mis teevad muret. Eesti on veekeskne riik, meie lähedal on vesi, me isegi elame kohati vee sees ja väikeste veekogude vahel ja meie silmapiiril on vesi. Seega vesi mõjutab meid ja meie elutegevus vee seisundit. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner tõi näiteid, mis juba mujal maailmas muret teevad. "Suured linnad kasvavad veelgi suuremateks ja nendes linnades inimestel lihtsalt ei ole puhast joogivett ja ei ole võimalust heit- ja reoveest vabaneda. See muudab need linnad äärmiselt ohtlikeks piirkondadeks, kus hakkavad haigused levima," selgitas Resiner. Tööstuses loetakse seda, kui palju vett kulutatakse, näiteks ühe paberilehe tootmiseks kulub 10 liitrit vett. Kui rääkida puhtast joogiveest, siis Eestis on 97% inimestest puhta veevärgiga ühendatud, ülejäänud sõltuvad oma kaevust. Keskkonnaministeerium jälgib aga pidevalt nii põhjavee kui ka muude veekogude ja Läänemere seisundit. Suurimad ohud veekeskkonnale on fosfor ja lämmastik, mis satuvad loodusesse reovee kaudu. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna peainspektor Allar Leppind märkis, et suur osa veeseaduse nõuete rikkumistest on seotud põllumajandusega. "Stamprikkumine on olnud see, et on puudu kas nõutav sõnnikuhoidla või on see sõnnikuhoidla amortiseerunud. Lisaks on silohoidlatel puudu olnud silomahla kogumiskaevud. Samuti on olnud ka olukordi, kus väetise ja sõnniku laotamist on toimunud selleks mitte ettenähtud ajal ja keelatud kohtades," loetles Leppind Ehedat loodust leiab ja väga puhtad on näites Võhandu ja Õhne jõgi ning Karujärv Saaremaal, aga väga halvas seisundis veekogud on näiteks Halliste, Ikla, Navesti, Pääskula ja Keila jõgi, Emajõgi ja Harku järv. Rene Reisner märkis, et osadest veekogudest, näiteks Pääsküla jõest leiab ka ohtlikke aineid, mille tõttu ei ole need veekogud heas seisus. Narva ja Kunda lahe rannikuvesi ning Haapsalu laht on aga seotud elavhõbedaga. Põhjavee puhul on olukord küll mõnevõrra parem, aga kui vaadata reovee puhastamist ja heitvett, siis Eestis on 1000 reostusobjekti, ütleb Reisner. "Iga kord, kui toru kaudu juhitakse veekogusse heitvett, siis selle jaoks peab olemas olema luba. Mis on üheks probleemiks, ongi sellised illegaalsed toruotsad. Me leiame kalda pealt lahtisi toruotsi. Me ei tea, kelle omad need on. Me ei tea, mis sealt jõkke imbub," rääkis Reisner. Ta lisas, et reoveepuhastitest satub keskkonda umbes 70 tonni fosforit ja 1230 tonni lämmastikku.
